Lähitulevikus tuleb kaupmehel otsustada ja oma turundusplaane selle järgi sättida, kas hakata klienti poodi meelitama odava piima või soodsa laadimisvõimaluse pakkumisega elektriautodele.
Elektriautode osakaal Euroopa autopargis suureneb pidevalt, mõnes riigis hoogsamas tempos, mõnes läheb aeglasemalt. Praegu moodustavad Eesti automüügist elektriautod paar-kolm protsenti, kuid automüüjate sõnul kasvab müük jõudsalt. Euroopas tervikuna moodustab sel aastal elektriautode osakaal müügist umbes kümnendiku. Alates 2035. aastast saab Euroopa Liidus uue autona osta vaid elektriautosid.
Arengud, mis vahetavad sisepõlemismootorid lähema kümnendi jooksul elektrimootorite vastu, ühest küljest loovad kaupmeestele ja kaubanduspindade omanikele uusi võimalusi, kuid teisalt on siin ka hulgaliselt veel vastamata küsimusi. Paljuski liigutakse täiesti tundmatul maal, improviseeritakse, oletatakse, katsetatakse, kombatakse erinevaid piire. Mida see üldse tähendab kaubanduskeskuste jaoks? Kuidas muutuvad klientide vajadused? Millised on siin kõige paremad tehnilised lahendused?
Kuna vana Euroopa on meist selle teema käsitlemisel mõnevõrra eespool, siis võib Eestis uusi kaubanduspindu arendades ning elektriautode laadimistaristut rajades aeg-ajalt sealset diskussiooni jälgida, et siinmail võimalusel hilisema tulijana mõne reha otsa astumata jätta.
Ilmselge on arusaam, et täna ei tähenda ostlemine ainult kaupluses sisseostude tegemist. Kaubanduskeskuste külastajatele pakutakse emotsionaalset kogemust – segu ostmisest, toitlustusest, meelelahutusest ja teenustest. Seejuures hakkab üha olulisemat rolli mängima elektromobiilsus. Ühe vaatenurga kohaselt pakub viimane keskusele suurt võimalust, kuna pakutav kliendikogemus ja teenus saavad alguse juba parkimisplatsil. Vajadused ajas muutuvad: klient tahab seal autot laadida, kus ta peatub. Kui keskused seda võimalust pakuvad, siis on nad ka atraktiivsed.
Lisaks ka teadmine, et kuna laadimisjaamad paistavad parklas visuaalselt hästi välja, rõhutavad nad juba aegsasti kõike kestlikkusega seonduvat. Ettevõtted loovad laadimispunkte rajades enda jaoks keskkonnasõbraliku kuvandi. See omakorda aitab võita juurde kliente elektriautodega sõitjate kasvavast kogukonnast.
Uued võimalused tähendavad ka samaaegselt uusi väljakutseid ehk siis tehniliste ja taristuliste küsimuste lahendamisele lisaks tuleb kaupmehel mõelda, kes on ta kliendid? Sihtrühmiti erineb ajakasutus märgatavalt. Tavasooviks on, et elektriauto laadimine peaks toimuma kiiresti. Kuid kiiruse tagamine pole alati parimaks lahenduseks. Seega peab laadimistaristu sõltuma antud piirkonna ja klientide profiilist.
Tuleb teha valik, kas pakkuda kliendile laadimisvõimalust ainult kaupluse avamisaegadel või ööpäevaringselt. Kas piirata laadimisaega ühe tunniga või mitte. Kas kasutada laadimisäppi või -kaarti. Või siduda see teenus kuidagi ära kliendikaardiga. Tuleb valida, milline on hinnakujundus, kas pakkuda tasuta laadimisvõimalust. Seda tegid näiteks Saksamaal odavketid Lidl ja Aldi, kui mõlemad teatasid hiljuti sellest, et loobuvad tasuta elektri jagamisest. Põhjuseks loomulikult energiahindade hüppeline kallinemine.
Kui erinevate kaubandusettevõtete ja poekettide parklates erineb tulevikus elektriauto laadimishind, siis on see sisuliselt täpselt samasugune „soodusmüük“ nagu piima või banaanide puhul. Tarbija tuleb poodi meelitada.
Eesti juurde tagasi tulles saame arendajana öelda, et laadimistaristute loomine mõjutab uute kaubanduspindade arendamist ja olemasolevate pindade kaasajastamist. Siinsel turul on tegutsemas kümmekond laadimisvõrgustiku väljaehitajat, kellega käivad läbirääkimised ning kes soovivad seada servituute. Pindade üürileandja on silmitsi kõigi nende küsimustega, millest eespool oli juttu. Kõik teavad, et elektriautode arv kasvab üha enam ning leida tuleb parim viis selle suundumusega kohanemiseks ning poeklientidele meeldimiseks.
Ilmselt oleks mõistlik, et ärikinnisvara omanikud arutaks ühiselt suuremas ringis neid teemasid. See väldiks liigset killustumist ning annaks võimaluse koondada näiteks tehnilise toe ja klienditoe ühte vormi. Kahtlemata on siin põrkumas erinevad lähtepunktid ja vaated – on omaniku, üürniku ja kliendi vaade, laadimisvõrgustiku ehitajast ja teenusepakkujast rääkimata. Samas on olemas ka ühine huvi ning see viib tavaliselt tulemuseni.
