Maailmamajanduse kasv on vaatamata arvukatele riskidele ja geopoliitilistele pingetele endiselt jõuline.
Viimase kahe aasta jooksul on ülemaailmne SKT kasv ületanud 3%. See tõus on aga olnud ebatüüpiline, eelkõige teenindussektorite pandeemiapiirangutest taastumise tõttu. Näiteks on 2024. aasta lennureiside arv viimaks jõudnud 2019. aasta tasemele. Seevastu töötlev tööstus ja maailmakaubandus on alates 2022. aasta algusest kogenud mõõdukat langust, kuigi peamised näitajad viitavad sellele, et see langus on lõppemas.
Jätkuv laovarude tühjendamise tsükkel tootmissektoris annab märku tootmise, transpordi ja ülemaailmse kaubanduse võimalikust paranemisest. Lisaks loovad inflatsiooni langus ja intressimäärade järkjärgulised kärped positiivse tausta tarbimise taastumisele veel käesoleval aastal. Siiski on ehitussektor muutunud majanduse nõrgimaks lüliks, kuna kõrged intressimäärad mõjutavad nii elamu- kui ka ärikinnisvaraturgu.
Rahvusvahelise Valuutafondi 2024. aasta aprilli maailmamajanduse väljavaate kohaselt kasvas globaalne SKT 2023. aastal 3,2% ja eeldatakse, et kasvutempo säilib ka 2024. aastal. Kasv on aga endiselt habras, kuna seda ohustavad kõrgendatud geopoliitilised pinged ning Ukrainas ja Lähis-Idas jätkuvad konfliktid, kõrged intressimäärad ja võlatase ning muuhulgas ka Hiina kinnisvaraturu langus.
Euroala majandusväljavaated paranevad.
Kuigi euroala majanduskasv on olnud nõrk, on stabiliseerumise märgid üha selgemad ja majanduskasvu väljavaade on pärast 2023. aasta majanduslangust paranemas. Inflatsioon euroalal on alanenud ja Euroopa Keskpank (EKP) alustas intresside langetamise tsüklit 2024. aasta juunis. Kõrged intressimäärad on piiranud uute laenude andmist ja ehitussektorit, kuid nüüd on märke, et laenunõudlus hakkab paranema ja tellimuste puudumisest teatavate ettevõtete osakaal Saksamaal ei ole enam kasvanud.
Lisaks toetavad tugevad tööturud jätkuvalt reaalsissetulekute kasvu, mis toob kaasa tarbijate meeleolu märkimisväärse paranemise. Siiski on säästumäärad Saksamaal endiselt kõrged, leibkonnad võitlevad jätkuvalt kõrge inflatsiooni mõjuga ja seavad prioriteediks oma finantsseisundi parandamise. Samal ajal on euroala tarbijate valmisolek kulutada suurematele kaupadele praegu suurem kui EKP intressitõusutsükli alguses.
Ettevõtlusuuringud viitavad ka jätkuvale laovarude vähendamisele selles sektoris, mis peaks kaasa tooma uute tellimuste arvu suurenemise. Bloombergi konsensusprognooside järgi peaks euroala SKT kasv kiirenema 0,4%-lt 2023. aastal 0,7%-le aastal 2024. Samas on viimastel kuudel euroala maagaasi hinnad tõusnud üle 30%. Kui sama suund jätkub, võib see pidurdada tootmise taastumist ja tekitada uut hinnasurvet. See võib omakorda edasi lükata intressimäärade kärpimist.
USA majanduskasv on ületanud ootusi, kuid ilmnenud on nõrkuse märke.
USA majanduskasv on jätkuvalt tugev. Bloombergi praeguste prognooside kohaselt on 2024. aastaks SKT kasv 2,4%. Tegelikult on 2024. aasta kasvuprognoosid hetkel isegi kõrgemad kui 2022. aasta alguses enne Venemaa sissetungi Ukrainasse. Ettevõtlussentiment USA-s on endiselt positiivne, tööpuudus on madal ja palgad jätkavad kasvu.
Viimastel kuudel on mõned majandusnäitajad siiski ka halvenenud. Näiteks väikeettevõtete lisatööjõu palkamise kavatsused on vähenenud, laenude viivisvõlgnevused on suurenenud, tarbijakrediidi tähtaja ületanud võlgnevused on ületanud 2019. aasta taseme ning uute ettevõtete tellimused töötlevas tööstuses langesid mais järsult. Need tegurid viitavad USA majanduse võimalikule aeglustumisele 2024. aasta teisel poolel.
Ülemaailmsed inflatsioonimäärad on langenud ja on nüüd lähedal keskpanga eesmärkidele.
Inflatsiooni kiire languse peamiseks mõjutajaks on olnud energia- ja toormehindade langus. Üldiselt ei ole aga muud hinnad langenud. Arenenud majandusega riikides on koduste teenuste inflatsioon endiselt kõrge ning mõned inflatsiooniootuste näitajad on endiselt tunduvalt kõrgemad kui need on varem olnud. Näiteks euroalal on 2023. aasta kergest majanduslangusest hoolimata tarbijahinnad ilma energia ja töötlemata toiduainete sektoriteta tõusnud 2023. aasta lõpust 2%.
See tõus on vaid veidi väiksem kui 2022. ja 2023. aasta alguse hinnatõus ning oluliselt kõrgem kui ühelgi aastal eelmisel kümnendil. Samal ajal on USA-s inflatsioon alates 2023. aasta keskpaigast püsinud ligikaudu 3% juures, hoolimata julgustavalt madalast kuisest inflatsioonist selle aasta mais. See näitab, et alusinflatsiooni surve on endiselt kõrge. Tugevad tööturud on olnud siseriikliku inflatsiooni võtmetegur, kuid viimastel kvartalitel on palgakasv lõpuks aeglustunud nii USA-s kui euroalal umbes 3%-ni aastas.
Energia ja muude toorainete hinnad enam ei lange.
Alates 2022. aasta keskpaigast on ülemaailmsed toormehinnad langenud peaaegu 30%, kuid langus, mis aitas vähendada üldist inflatsioonimäära, on peatunud. Alates 2024. aasta veebruarist on globaalsed toormehinnad tõusnud ligi 10% ning vase, kulla, alumiiniumi ja mõnede toiduainete hinnad on aasta algusest tõusnud üle 10%. Lisaks on maagaasi hinnad euroalal viimastel kuudel kerkinud ja ületavad nüüd 35 eurot MWh kohta.
Maagaasi hinnatõusu on põhjustanud nii tootmissektori paranenud väljavaade kui ka Gaza sõda, mis on häirinud laevaliiklust Punasel merel ja vähendanud oluliselt LNG eksporti Lähis-Idast Euroopasse. Geopoliitilised riskid on suurendanud ka ülemaailmseid transpordikulusid. Kasvavad toorme-, transpordi- ja energiahinnad tähendavad, et inflatsiooni taastamine 2% tasemele võib olla keeruline. Töötleva tööstuse oodatav taastumine ja jätkuvad geopoliitilised pinged hoiad endiselt naftahindu üleval. OPECi riikidel on praegu aga ebatavaliselt suur ületootmise võimsus, mis võimaldab neil nõudluse taastumise korral naftatootmist suurendada, mis peaks aitama leevendada võimalikku naftahinna tõusu.
Intressimäärade langetamise tsükkel on alanud, kuid intresside kärpimine toimub järk-järgult.
Kuigi inflatsioon euroalal ja USA-s on märkimisväärselt langenud ning EKP astus 2024. aasta juunis esimese sammu intressimäärade vähendamisel 0,25% võrra, on inflatsioon endiselt kõrgem kui keskpanga eesmärk ja on olnud oodatust püsivam. Selle tulemusena on finantsturud oluliselt vähendanud ootuseid 2024. aastal intressimäärade langetamise osas. Aasta alguses ootasid finantsturud 2024. aastaks 6 või 7 intressilangetust, kuid nüüd oodatakse USA intressimäärade langetamist ainult üks või kaks korda.
Föderaalreserv vähendas oma juunikuu koosolekul ka 2024. aastaks prognoositud intressimäärade kärpeid kolmelt ühele. EKP esimese intressimäära langetamise mõju laenuandmisele on tõenäoliselt piiratud. EKP intressimäära alandamisest teatati eelnevalt laialdaselt, seda finantsturud ka ootasid ja see oli suures osas juba euribori määradesse arvestatud. Näiteks kuue kuu euribori määr oli langenud juba veidi enam kui 3,9%-lt märtsi alguses 3,75%-le päevi enne EKP otsust. Intresside edasine langus sõltub EKP tulevastest otsustest ja EKP langetab 2024. aastal intressimäärasid veel üks või kaks korda. Inflatsiooniga seotud väljakutsed pole aga kaugeltki lõppenud ja pikaajalised intressimäärad jäävad tunduvalt kõrgemale kui nägime eelmise kümnendi jooksul. Väga madalate või nullintresside juurde naasmine lähiajal on väga ebatõenäoline.
Positiivset majandusarengut toetavad valitsuse laenud ja kulutused.
Vaatamata kõrgele inflatsioonile on eelarvepoliitika paljudes arenenud majandustes endiselt majandust toetav. Valitsused jätkavad laenu võtmist ja seda suure eelarvepuudujäägi juures, mis toob kaasa valitsemissektori võla suurenemise. Vaatamata tugevale majanduskasvule ületab USA eelarvepuudujääk nii 2024. kui ka 2025. aastal prognooside kohaselt 6% SKT-st – varem on seda nähtud ainult sügavate majanduslanguste või sõdade ajal. See on juba toonud kaasa intressikulude kiire kasvu.
Euroalal on eelarvepuudujääk väiksem ja valitsemissektori võla pikem kestus on piiranud intressimäärade tõusu negatiivset mõju riigi rahandusele. Stimuleeriv eelarvepoliitika tasakaalustab osaliselt ka kõrgete intressimäärade mõju. Praegused valitsuste prioriteedid – Ukraina sõjast tingitud suuremad sõjalised kulutused, võitlus kliimamuutustega ja keskkonnasäästliku ülemineku toetamine, suurenenud protektsionism ja tootmise ümberpaigutamine – soosivad kulutuste suurendamist. Eelarvedistsipliin ei ole hetkel poliitiline prioriteet, kuid negatiivne reaktsioon finantsturgudel hiljutistele üllatusele Prantsusmaa valimistel rõhutab ohte, mis tulenevad suurest eelarvepuudujäägist ja kõrgest võlatasemest ning näitab, et turu meeleolu võib järsult muutuda.
Inflatsioon Baltikumis on alates 2023. aasta algusest kiiresti langenud.
Mais langes inflatsioon Lätis ja Leedus ligi 0%-ni, Eestis aga 2,9%-ni. Eestis on inflatsiooni mõjutanud ka aasta alguses toimunud käibemaksumäära tõus. Inflatsiooni languse taga on eelkõige madalamatest energiahindadest tulenevad baasefektid. Need madalamad energiahinnad ei ole aga väljendunud kaupade või teenuste madalamates hindades. Selle asemel jätkub kodumaiste hindade kasv, ehkki aeglasemas tempos, ja siseturu hinnasurve püsib.
Teenindussektori inflatsiooniootused on eelmise kümnendiga võrreldes kõrged, Lätis ja Leedus ületab teenuste hindade inflatsioon endiselt 5%. Lätis on teenuste hinnad alates 2024. aasta algusest tõusnud üle 3%.
Vaatamata nõrgale majanduskasvule on tööturu olukord Balti regioonis jätkuvalt positiivne.
Tööpuudus on endiselt ajaloolise madalaima taseme lähedal, kuigi 2023. aasta teisel poolel ja 2024. aasta esimeses kvartalis suurenes see majanduskasvu aeglustumise tõttu. Seda eelkõige ehituses ja töötlevas tööstuses. Kuigi tööga hõivatute arv on Baltikumis veidi vähenenud, näivad tööpuuduse kasvu peamiseks põhjuseks pakkumisepoolsed tegurid.
Positiivne rändesaldo, sealhulgas Ukrainast pärit pagulased, on suurendanud tööjõu hulka ja rohkem inimesi, eriti naisi, otsib praegu tööd võrreldes aastataguse ajaga. Naiste suurenenud tööturul osalemise peamiseks põhjuseks on tõenäoliselt kõrge inflatsioon, sest rohkem peresid vajab kulude katmiseks teist palka. Lisaks on sündimuse langus kaasa toonud lapsehoolduspuhkusel olevate naiste arvu vähenemise ning COVID-19 pandeemia ajal langesid paljud naised tööturult välja, kuna neile tekkis pereliikmete abistamisega lisakoormus. Need naised naasevad nüüd uuesti tööturule.
Demograafia mängib jätkuvalt keskset rolli, sest tööealine elanikkond Baltikumis väheneb. Madal tööpuudus avaldab jätkuvalt survet palkadele. 2024. aasta I kvartalis kasvas keskmine palk Lätis 11%, Leedus 10,3% ja Eestis 8,8%. Tugev palgakasv ilma tootlikkuse kasvuta võib kaasa tuua konkurentsivõime kaotuse, kuid Lätis ja Eestis on palgakasv inflatsioonist maha jäänud alates 2021. aastast ning palgad hakkavad inflatsioonile järele jõudma alles nüüd.
Tootmine on viimase kahe aasta jooksul olnud üks kehvema tulemusega sektoreid.
Peamised indikaatorid viitavad sellele, et Baltikumi tööstussektori langus on lõppemas ja kasvuväljavaated hakkavad paranema. 2024. aasta aprillis vähenes töötleva tööstuse toodang Eestis 5,7% ja Lätis 4,3% võrreldes eelmise aastaga, Leedu töötlev tööstus aga kasvas 2,9%. Peamine optimismi põhjus tootmises on Euroopa tootmissektori olukorra paranemine. Alates detsembrist on tööstuse majanduslik väljavaade stabiliseerunud ja valmistoodangu varud on hakanud vähenema.
Tööstuse kaubavarud kasvasid kiiresti pärast pandeemiat, mil tühistati teenindussektori piirangud, ning suured müümata kaubamahud on viimastel aastatel tootmist oluliselt pärssinud, kuna tarbijanõudlust on mõjutanud kõrge inflatsioon ja tõusvad intressimäärad. Olukord on aga praegu muutumas, millest annab tunnistust Saksamaal alates aasta algusest suurenenud maanteekaubaveo maht, mis on ajalooliselt tihedalt seotud Euroopa Liidu tööstustegevusega. Vaatamata nendele positiivsetele suundumustele on töötleva tööstuse tugev kasv lähiajal ebatõenäoline. Enamik näitajaid viitab praegu vaid mõõdukale tsüklilisele taastumisele, mis on tingitud laoseisust vabanemise tsüklist. Siiski võiksid Balti tootjad sellest taastumisest rohkem kasu saada kui teised riigid, kuna Lääne-Euroopa tootjad kalduvad nõrga nõudluse ajal suunama tootmist madalamate kuludega riikidesse.
Jaekaubanduse stagnatsioon hakkab ilmselt läbi saama.
Palgad kasvavad Baltikumis jätkuvalt kiiresti, tööpuudus on üldiselt madal ning inflatsioon on praegu Lätis ja Leedus alla 1% ning Eestis alla 3%. Tarbijate meeleolu Baltikumis on paranemas, Leedus on nende finantsolukorra hinnang järgmise 12 kuu jooksul jõudnud mitme aasta kõrgeima tasemeni. Leedus on jaekaubandus kasvanud alates 2023. aasta lõpust. Jaemüük ja tarbijate kindlustunne Eestis on Leedust ja Lätist maha jäänud.
Majapidamiste suurema võlakoormuse tõttu on kõrged intressimäärad rohkem mõjutanud Eesti tarbijaid ning Eesti mõnevõrra nõrgem palgakasv pole inflatsiooniga suutnud sammu pidada. Lätis on 2021. aasta algusest palgad tõusnud 33%, hinnad aga 35%, seega pole olnud alust tarbimise oluliseks kasvuks ning majapidamised on seadnud prioriteediks oma finantsseisundi parandamise. Vaid Leedus on palgakasv viimase kolme aasta jooksul hinnakasvu ületanud, aidates kaasa jaemüügi kasvule. Jaekaubandussektori üldine väljavaade jääb positiivseks, sest palgad Baltikumis jätkavad kiiret tõusu, inflatsioon on madal, majapidamiste hoiused pankades taas suurenevad ning sel aastal on oodata intressimäärade järkjärgulist langust.
Ehitus peaks 2024. aastal vähenema ja jääb majanduse nõrgimaks lüliks.
2024. aasta I kvartalis vähenes ehitusmaht Eestis võrreldes eelmise aastaga 12,6% ja Lätis 5,7%. Seevastu Leedus kasvas ehitus 7,7%, kuna infrastruktuuriobjektide ehitus kasvas enam kui 25%. Erasektoris on kõrged intressimäärad pärssinud kinnisvaraturu aktiivsust, kuna potentsiaalsed ostjad ootavad intresside langemist.
Vähese nõudluse tõttu on uuselamuarendustesse kogunenud müümata laoseisu, mis on sundinud arendajaid uusi projekte edasi lükkama või keskenduma väiksemahulistele arendustele. Sellele vaatamata ei ole kinnisvarahinnad langenud ning kuna intressimäärad on viimastel kuudel hakanud veidi kukkuma, on uute eluasemelaenude väljastamine alates 2024. aasta algusest taas kasvanud. Erasektori nõrkust tasakaalustab tugev nõudlus avalikus sektoris, mille põhjuseks on ELi rahastatud ja energiaga seotud investeeringud.
Balti regiooni pangandussektoril on head võimalused laenuandmise suurendamiseks ja majanduskasvu toetamiseks.
Pärast EKP ja teiste keskpankade intressimäärade tõstmist inflatsiooni ohjeldamiseks on pankade kasumlikkus Balti regioonis tõusnud, kuna laenuintressid tõusid kiiremini kui pankade finantseerimiskulud, mille tulemuseks on netointressimarginaalide oluline tõus. Samal ajal mõjutasid kõrged intressimäärad, inflatsioon ja majanduslangus negatiivselt tarbijaid ja ettevõtteid, mille tulemusel hoiuste ja laenude kasv aeglustus kogu 2023. aasta jooksul. Vaatamata nendele väljakutsetele on nüüdseks näha, et majandusolukord on hakanud paranema.
Hoiuste kasv on Lätis ja Leedus inflatsiooni languse toel taastumas, kuna kodumajapidamised seavad prioriteediks oma finantsstabiilsuse parandamise. Ja vaatamata endiselt kõrgetele intressimääradele, on uued laenud endiselt kindlad, mida toetab kodumajapidamiste ja ettevõtete kasvav kindlustunne, et intressimäärad on tõenäoliselt saavutanud haripunkti. Sellegipoolest jääb Lätis laenuandmine Leedust ja Eestist allapoole, peamiselt kodulaenude ja kinnisvara- ja ehitussektoris finantseerimise madalama taseme tõttu.
Olukord maailmamajanduses on endiselt ebakindel, kuid 2024. ja 2025. aastal on oodata Baltikumi majanduskasvu paranemist.
Vaatamata erinevatele riskidele jätkab maailmamajandus kasvamist ning ka euroala ettevõtete meeleolu on viimasel ajal paranenud. Lätis ja Leedus on inflatsiooni langus kaasa toonud tarbijate kindlustunde paranemise ning 2024. aasta teises kvartalis kasvasid uued tellimused tööstussektoris kõigis Balti riikides märkimisväärselt. Ülemaailmse tootmise taastumine, mille ajendiks on varude tühjendamise tsükkel, on eeldatavasti kasulik Baltikumi tootmis- ja logistikasektorile. Samal ajal peaksid tugevad tööturud, tõusvad palgad ja madal inflatsioon toetama jaekaubanduse ja koduteenuste kasvu.
Ehitussektoris on väljavaated aga erinevad. Valitsussektori investeeringud suurenevad Lätis, Leedus ja Eestis, mida toetavad EL-i rahastus ja energiasektori projektid. Erasektor jääb aga kõrgete intressimäärade tõttu ettevaatlikuks ja see võib viia ehitustoodangu languseni 2024. aastal. Inflatsioon Baltikumis jääb 2024. aastal eeldatavasti madalaks, kuid hakkab aasta lõpu poole taas tõusma, kuna baasefektid madalamatest energiahindadest hakkavad kahanema.
Siseriiklik inflatsioon püsib tõenäoliselt jätkuva palgatõusu, madala tööpuuduse ja kõrgendatud inflatsiooniootuste tõttu. Seda eriti teenindussektoris. 2025. aastal peaks inflatsioon kiirenema üle 2%. Palgakasv ületab jätkuvalt tootlikkust, kuid prognooside kohaselt aeglustub see 2025. aastal, mida piiravad SKP ja inflatsiooni langus erasektoris. Samas on avaliku sektori kulude olulise kasvu tõttu oodata avaliku sektori palkade kasvu kiiremini kui erasektoris.
Siiski püsivad olulised riskid.
Kui juhtivad majandusnäitajad näitavad Euroopas paranemist, siis USA majandus on mõningate nõrkuse märkidega ning Hiina jätkab võitlust kinnisvarasektori langusega. Kõige olulisemad riskid on aga praegu seotud geopoliitilise olukorraga maailmas. Venemaa alustatud sõda Ukraina vastu jätkub, konfliktid Lähis-Idas on seganud ülemaailmset kaubandust ning pinged USA ja Hiina vahel süvenevad.
Seni on nende geopoliitiliste tegurite mõju Baltikumile olnud suhteliselt piiratud. Sõja mõju on aga üks teguritest, mis aitas kaasa S&P reitinguagentuuri poolt kogu Balti regiooni krediidireitingu alandamisele. Lisaks ei lange inflatsioon arenenud riikides oodatult kiiresti, mis viitab sellele, et intressimäärad võivad jääda pikemaks ajaks kõrgemaks. Ja vaatamata positiivsele majanduskasvule on paljudes riikides jätkuvalt märkimisväärne eelarvepuudujääk ja kõrge võlatase. Arvestades praegust kõrget intressimäära, võib mõne riigi eelarvepoliitika ilma eelarvepuudujäägi olulise vähendamiseta muutuda lähiaastatel jätkusuutmatuks.
Lugege täpsemalt siit: Graafikud ja joonised (inglise keeles)
