Baltikumi majanduskasv käesoleva aasta esimeses kvartalis oli tugevaim 2022. aasta algusest saati. Paremate tulemuste peamiseks piduriks on praktiliselt kõikide näitajate järgi Eesti majandus, kirjutab Citadele panga ökonomist Mārtiņš Āboliņš. Siiski on mitmes sektoris selgelt paranemise märgid, kuigi Balti regiooni majanduse nõrgimaks lüliks jääb endiselt ehitussektor.
Kuigi üldine majandusväljavaade on jätkuvate geopoliitiliste pingete, kõrgete intressimäärade ja euroala nõrga kasvu tõttu endiselt ebakindel, kasvas aasta esimeses kvartalis Läti SKP 0,9%, Leedus 0,8% ning Eestis hoopis langes 0,5%. Need numbrid pole küll suured, kuid sellele vaatamata on see Baltikumi tugevaim kvartalikasv alates 2022. aastast. Eesti jääb Lätist ja Leedust maha eelkõige kõrgemate intressimäärade tõttu, mis on Eestile suuremat mõju avaldanud. Samas näitavad peamised äri- ja tarbijameeleolu paranemise märke, mis viitab kokkuvõtlikult, et majanduslangus Baltikumis on lõppenud ja mõõdukas tsükliline taastumine käesoleval aastal jätkub.
Inflatsioon on kiiresti langenud, kui Eesti välja arvata
Mais langes inflatsioon Lätis ja Leedus ligi 0%-ni, Eestis jäi aga veel 2,9% tasemeni. Samas on Eesti inflatsiooni puhul mänginud ilmselt olulist rolli ka aasta alguses toimunud käibemaksumäära tõus. Üldise inflatsiooni languse taga on eelkõige madalamatest energiahindadest tulenevad baasefektid. Need madalamad energiahinnad ei ole aga väljendunud siinsete kaupade või teenuste madalamates hindades, mis eriti Eestis hoiavad kangekaelselt inflatsiooni langemast.
Vaatamata nõrgale majanduskasvule on tööturu olukord Balti regioonis jätkuvalt positiivne. Kuigi tööga hõivatute arv on Baltikumis veidi vähenenud, näivad tööpuuduse kasvu peamiseks põhjuseks pakkumisepoolsed tegurid. Positiivne rändesaldo, sealhulgas Ukrainast pärit pagulased, on suurendanud tööjõudu ja rohkem inimesi, eriti naisi, otsib praegu tööd võrreldes aastataguse ajaga. Madal tööpuudus avaldab jätkuvalt survet ka palkadele. 2024. aasta I kvartalis kasvas keskmine palk Lätis 11%, Leedus 10,3% ja Eestis 8,8%. Kusjuures Lätis ja Eestis on palgakasv inflatsioonist maha jäänud alates 2021. aastast.
Kaubaveod Saksamaal näitavad, et Balti töötlev tööstus hakkab taastuma
Töötlev tööstus Baltikumis on viimase kahe aasta jooksul olnud üks kehvema tulemusega sektoreid. Peamised indikaatorid viitavad aga, et see langus on lõppemas ja kasvuväljavaated hakkavad paranema. 2024. aasta aprillis vähenes töötleva tööstuse toodang Eestis 5,7% ja Lätis 4,3% võrreldes eelmise aastaga, Leedu töötlev tööstus aga kasvas 2,9%. Peamine optimismi põhjus tootmises on Euroopa tootmissektori olukorra paranemine. Tööstuse kaubavarud kasvasid kiiresti pärast pandeemiat, mil tühistati teenindussektori piirangud ning suured müümata kaubamahud on viimastel aastatel tootmist oluliselt pärssinud. Olukorra muutumisest annab tunnistust alates aasta algusest suurenenud maanteekaubaveo maht Saksamaal, mis on ajalooliselt tihedalt seotud Euroopa Liidu tööstustegevusega. Enamik näitajaid viitab praegu vaid mõõdukale tööstuse tsüklilisele taastumisele, mis on tingitud laoseisust vabanemise tsüklist. Samas Balti tootjad võiksid sellest taastumisest rohkem kasu saada kui teised riigid, kuna Lääne-Euroopa tootjad kalduvad nõrga nõudluse ajal suunama tootmist madalamate kuludega riikidesse.
Ehitus peaks 2024. aastal vähenema ja jääb majanduse nõrgimaks lüliks
2024. aasta I kvartalis vähenes ehitusmaht Eestis võrreldes eelmise aastaga 12,6% ja Lätis 5,7%. Seevastu Leedus kasvas ehitus 7,7%. Erasektoris on kõrged intressimäärad pärssinud kinnisvaraturu aktiivsust, kuna potentsiaalsed ostjad ootavad intresside langemist. Vähese nõudluse tõttu on uuselamuarendustesse kogunenud müümata laoseisu, mis on sundinud arendajaid uusi projekte edasi lükkama või keskenduma väiksemahulistele arendustele. Sellele vaatamata ei ole kinnisvarahinnad langenud ning kuna intressimäärad on viimastel kuudel hakanud veidi kukkuma, on uute eluasemelaenude väljastamine alates 2024. aasta algusest taas kasvanud. Erasektori nõrkust tasakaalustab tugev nõudlus avalikus sektoris, mille põhjuseks on ELi rahastatud ja energiaga seotud investeeringud.
Globaalselt püsivad olulised riskid
Kui peamised majandusnäitajad näitavad Euroopas paranemist, siis USA majandus on mõningate nõrkuse märkidega ning Hiina jätkab võitlust kinnisvarasektori langusega. Kõige olulisemad riskid on aga praegu seotud geopoliitilise olukorraga maailmas. Venemaa alustatud sõda Ukraina vastu jätkub, konfliktid Lähis-Idas on seganud ülemaailmset kaubandust ning pinged USA ja Hiina vahel süvenevad. Seni on nende geopoliitiliste tegurite mõju Baltikumile olnud suhteliselt piiratud. Just sõja mõju on aga üks olulistest aspektidest, mis aitas kaasa S&P reitinguagentuuri poolt kogu Balti regiooni krediidireitingu alandamisele. Lisaks ei lange inflatsioon arenenud riikides oodatult kiiresti, mis viitab sellele, et intressimäärad võivad jääda pikemaks ajaks kõrgemaks. Ja vaatamata positiivsele majanduskasvule on paljudes riikides jätkuvalt märkimisväärne eelarvepuudujääk ja kõrge võlatase.
Rahvusvahelise Valuutafondi 2024. aasta aprilli maailmamajanduse väljavaate kohaselt kasvas globaalne SKT 2023. aastal 3,2% ja eeldatakse, et see kasvutempo säilib ka 2024. aastal.
