Citadele panga ökonomistid ennustavad järgmiseks aastaks Eestile ja Leedule majanduskasvu 2,8 protsenti, Lätile 2,7 protsenti. Kasvu veavad intressimäärade langetamised, tugevam majandustegevus ELis ning kasvav sisenõudlus ja investeeringud. Eelduslikult jätkub kõigis Balti riikides palgakasv inflatsiooni edestamist, aidates sellega kaasa sisenõudluse tugevnemisele, kirjutab Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas.
Baltikumi ja maailma majanduse käekäigu ennustamiseks on turuosalised selle sügise jooksul pingsalt jälginud märke USA majanduslangusest, kuid enamjaolt tundub, et USA majanduses on halvim siiski möödas. Hiina majandustegevus jääb endiselt pigem tagasihoidlikuks, kusjuures süvenevat langustrendi on näha ehitussektoris. Euroalal kõigub majandustegevus seisaku ja languse vahel, kus Saksamaa majandus on selges languses. Balti regioonis on tuntav majandustegevuse jätkuv paranemine Leedus ja Lätis. Ka Eestis on ilmnenud esimesed stabiliseerumise märgid.
USA pehme maandumine on endiselt kõige tõenäolisem stsenaarium
Kuigi USA majandus jätkab kasvamist, keskenduvad analüütikud üha rohkem USA majanduslangusele viitavatele näitajatele, et mõista, kas USA liigub pehme maandumise või reaalse majanduslanguse poole. Citadele ökonomistide hinnangul on pehme maandumise stsenaarium tõenäolisem, kuna mitmete näitajate järgi tundub, et halvim on USA majanduses juba möödas ja majandustsükkel on hakanud taas paranemise märke näitama. Samas ei ole ohuolukord siiski veel täielikult möödas, sest põhilised majandusnäitajad, nagu Sahmi reegel, tööhõive väga tsüklilistes sektorites ja erinevus tegeliku töötuse ja 36 kuu libiseva keskmise töötuse vahel, on endiselt kriitilisel tasemel. Oma mõju majanduse edasisele käekäigule on ka valimistulemustel ja Trumpi majanduspoliitilistel plaanidel.
Hiina: oodates võimsat edulugu
Hiina majandustsükli käekäik on juba mõnda aega olnud pigem nõrk. Seda tõsiasja kajastab ka Hang Sengi indeksi järsk langus. Siiski näib, et intressimäärade kärpimine USA-s on ajendanud Hiinat oma majandust stiimulpakettidega toetama. Viimased pole siiski oma suuruste osas investoritele liialt muljet avaldanud ning need pole Hiina aktsiaturgudele märkimisväärset kasvu toonud.
Euroala: Euroopa Keskpank kavandab intressimäärade täiendavat langetamist
Euroala majandusega seoses on hea uudis see, et inflatsioon on märkimisväärselt aeglustunud: septembris küündis euroala aastane inflatsioonimäär 1,8 protsendini, jäädes seega alla 2 protsendi, mis oli ka Euroopa Keskpanga eesmärk. See asjaolu koos euroala nõrga majandustsükliga võimaldab Euroopa Keskpangal jätkata intressimäärade langetamist, kusjuures turgudel on ootus, et intressimäärad langevad alates 2024. aasta detsembrist kuni 2025. aasta juunini veel viis korda.
Halb uudis on aga see, et euroala madalama inflatsiooniga kaasneb osaliselt väga nõrk majandusaktiivsus. Saksamaa, kes on Balti riikide üks peamisi ekspordipartnereid, on endiselt euroala nõrgim lüli, sest selle majandus on de facto languses.
Siiski väärib märkimist, et kuigi Saksamaa majandus on jätkuvalt langustrendis, võivad põhinäitajad, nagu Saksamaa tootmisettevõtete uute tellimuste prognoos ja Saksamaa veoautode teemaksu indeks, viidata sellele, et Saksamaa majandus on jõudnud kõige madalamale tasemele enne jõulist kasvu. Seega võime olla ehk juba jõudnud euroala majanduse pessimismi haripunkti. Siiski on üldine majandusaktiivsus pigem tagasihoidlik ja võib veelgi halveneda.
Baltikum: majandusaktiivsuse elavnemine ja Eesti väljumine majanduslangusest
Balti riikide majanduse suundumus on üldiselt hea, kuid kolme Balti riigi majandustsükkel on siiski mõnevõrra erinev.
Eestis on majandusaktiivsus endiselt palju nõrgem kui teistes Balti riikides. Siinset majandustegevust piirab Balti regiooni suurim erasektori võlg ja suur sõltuvus Skandinaavia riikidest, kus majandust kammitsevad kõrged intressimäärad. Hea uudis on aga see, et on täheldada Eesti töötleva tööstuse meeleolu märgatavat paranemist, mis võib olla tingitud sellest, et esiteks saabub Kesk-Euroopast rohkem tootmistellimusi ja teiseks on ootused Skandinaavia riikide majanduse elavnemisele suurenenud, sest keskpangad on hakanud intressimäärasid langetama. Sellest hoolimata on Eesti tarbijate optimismi tase endiselt väga madal, püsides tasemel, mida täheldati viimati 2020. aasta juunis. See viitab selgelt asjaolule, et tarbijate kulutused on jätkuvalt tagasihoidlikud.
Leedus jätkab majandustegevus kasvamist: seda veavad vastupidav töötleva tööstuse sektor, taastuv sisenõudlus ja transpordisektori stabiliseerumine. Leedu tööstus on suutnud Euroopa tootmissektori struktuurimuutusi osavalt enda kasuks pöörata. Suured Saksa tööstusettevõtted ajendavad tellimuste puuduse tõttu kallemaid tarnijaid Euroopas hindu langetama ja viivad osa tootmistegevusest Ida-Euroopasse, kus tööjõukulud on konkurentsivõimelisemad. Tõenäoliselt näeme seda suundumust Leedu tööstuses ka edaspidi.
Lätis on tootmissektor endiselt kohanemisvõimeline ja täheldada võib tarbijate hoiakute paranemist. Septembris saavutas Läti tarbijate üldine optimism kõrgeima taseme alates 2021. aasta detsembrist. See oli tingitud sellest, et tarbijate arvamus oma rahaasjadest paranes ja üha rohkem oldi valmis kulutama raha suurematele ostudele. Lisaks on elavnenud majandustegevus teenindussektoris ja olukord muutunud paremaks jaekaubanduses, mis on ka loogiline, arvestades Läti tarbijate hoiakute kiiret paranemist.
Kõike eelnevat arvestades võib eeldada, et majandusaktiivsus 2025. aastal elavneb kõigis kolmes Balti riigis ning toob endaga kaasa SKT kasvu Lätis 2,7 protsenti ning Eestis ja Leedus 2,8 protsenti. Samuti võiks kõikides Balti riikides jätkata palgakasv inflatsiooni edestamist, aidates sellega kaasa sisenõudluse tugevnemisele. Sisenõudlust ja investeeringuid suurendavad ka Euroopa Keskpanga intressimäärade edasised kärped: kõik kolm Balti riiki on selliste muutuste suhtes tundlikud, sest muutuvate intressimäärade osakaal laenude väljastamisel on suur.
