Hoolimata palgakasvust ja langevatest laenukuludest on Balti tarbijate seas märgata märkimisväärset ettevaatlikkust suuremate ostude tegemisel ning seda just eriti eestlaste seas. Järgnevatele kuudele ei planeeri suuremaid oste ligi pooled ehk 46% Eesti inimestest ning eriti vähe on neid, kes mõtlevad autoostu peale, selgub Citadele panga küsitlusest.
„Baltikumi inimesed on praegu küllaltki ettevaatlikud ning kõik suuremad ostud tehakse väga kaalutletult vaatamata sellele, et euribori langus on paljudele leibkondadele rohkem raha kätte jätmas. Tõusnud tulumaks, lisandunud muud maksud ja suvel kasvav käibemaks on Baltikumis enim mõjutanud just Eesti tarbijate kindlustunnet,“ selgitas Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane.
Citadele küsitluse järgi ei plaani järgmise kolme kuu jooksul suuremaid oste kokku 46 protsenti Eesti vastajatest. Lätis on see näitaja 32 protsenti ja Leedus 34 protsenti.
Rabene märkis, et positiivse märgina on märkimisväärne osa Balti riikide tarbijatest planeerimas kulutusi eluaseme remondile või parendamisele. Eestis 15 protsenti, Lätis 17 ja Leedus 19 protsenti. „See, et tarbijad on valmis raha renoveerimiseks kasutama näitab, et madalamad intressimäärad on siiski hakanud mingit mõju avaldama, sest ehitusmaterjalide sektor on suhteliselt intressitundlik. Samuti plaanitakse osta elektroonikat ja kodumasinaid, millele inimesed samuti intresside langedes ja palkade kasvades rohkem raha kulutavad,“ lausus Rebane.
Kodu remondi kõrval on suuremaks väljaminekuks reisimine. Seda planeerib Eestist 16 protsenti, Lätis 21 protsenti ja Leedus 20 protsenti vastanutest. „Ilmselt on siin suurteks mõjutajateks ka koolivaheajad, mis küsitluse ajale langesid,“ lisas Rebane.
Eesti tarbijate seas on eriti väike huvi sõiduvahendi ostmise vastu (Eesti – 3%, Läti- 4%, Leedu-7%), mis on Rebase sõnul ka väga loogiline, kuna Eesti puhul üritasid paljud automaksu valguses ajastada oma auto ostmise eelmise aasta lõppu.
Sama küsitlusega uuris Citadele ka inimeste hinnangut, kuidas nende rahaline seis järgmise kolme kuu jooksul muutuda võiks ning sellest selgus, et finantsilise olukorra paranemist uskus vaid 13 protsenti. 46 protsenti Eesti inimestest arvas, et pigem muutub olukord kehvemaks. „Ilmselgelt on raske suuremaid oste planeerida, kui eelkõige püsib usk, et inimese finantsseisund muutub pigem kehvemaks,“ kommenteeris Rebane. „Eesti tarbijate meeleolu on hetkel madal, mis on ka peale pikemat majanduslangust ja kõrget inflatsiooni normaalne. Näeme aga, et Eesti majandus kasvas 2024. aasta viimases kvartalis 1,2 protsenti. Kui positiivsed muutused majanduses kestavad, siis tõenäoliselt hakkab tulevikus kasvama ka tarbijate kindlustunne ja meeleolu.“
Uuringufirma Norstat viis tarbijate finantsuuringu läbi tänavu jaanuaris.
