Tarbimine on kõigis Baltimaades teinud läbi arvestatava languse. Kui Leedus on märgata tarbimise selget taastumist, siis Eestis on jaemüük veel languses, kuigi mittetoidukaupade müük on hakanud lõpuks stabiliseeruma. Lätis kahaneb tarbimine toidukaupade sektoris samas, kui mittetoidukaupade müük on tugeval positsioonil.
Leedu on tarbimise poolest esirinnas
Leedus on Balti riikidest kõige tugevam jaekaubanduse dünaamika: jaekaubanduse kogumahud on rekordite lähedal ja kasvavad. Eurostati andmed näitavad, et põhjast, milleni jõuti 2023. aasta märtsis, on jaekaubandusmahud Leedus kasvanud 5,7 protsenti. Toidukaupade ostmine on alates 2023. aastast Leedus kasvanud ligi 4 protsenti ning mittetoidukaupade müük 6 protsenti. Leedu sisetarbimise taastumine toimus kahes etapis. Esiteks, tõi tarbijate ostujõu ja ootuste taastumine esile esimesi paranemise märke. Teiseks, paranes elanikkonna finantsseisund. Tarbimist suurendab ka baasintressimäärade alandamine eurotsoonis, tänu millele jääb inimestele rohkem raha kätte.
Lätis ja Leedus langes enim toidukaupade tarbimine, samas kui mittetoidukaupade tarbimine kahanes vähem või püsis Leedu puhul ülikõrgel tasemel. Leedus langes toidu tarbimine 10 protsenti võrreldes kõrghetkega 2021. aasta augustis ning Lätis 12 protsenti võrreldes tipuga, mis saavutati 2021. aasta novembris. Praegu on toidu tarbimine Lätis seitsme aasta madalaimal ehk 2017. aasta kevade tasemel. Mittetoidukaupade tarbimise maht on näiteks Lätis aga vaid 2 protsenti madalam 2023. aastal saavutatud haripunktist. Selline asjade käik on ootamatu, sest eeldatav on, et inflatsiooni ja intressimäärade hüppeline tõus paneb inimesed vähendama ebavajalikke oste ja keskenduma esmatarbekaupadele. Antud juhul on aga olukord teistsugune: Leedu ja Läti mittetoiduainete segmendid pidasid hästi vastu intressi- ja inflatsioonisurvele, kuid toiduainete tarbimine kahanes oluliselt.
Toiduainekaupade tarbimise languse põhjustas kaks aspekti. Esiteks COVID-19 piirangute kaotamine, mis tõi toiduainete tarbimise tagasi pandeemiaeelsele tasemele: piirangute ajal oli toidukaupade tarbimine kõrgem restoranide ja kohvikute külastamise vähenemise arvelt. Samuti vähendas toidu tarbimist tõsiasi, et inflatsiooni- ja intressimäärade šokk tabas kõige tugevamalt madala sissetulekuga elanikke. See näitab ka elanikkonna ostujõu ebaühtlast jaotumist: osa elanikkonnast ei vähendanud vaatamata kõrgetele intressimääradele ja inflatsioonile isegi mittetoidukaupade tarbimist, teine osa elanikkonnast aga vähendas toidu ostmist, et kuidagi ots-otsaga kokku tulla.
Eestis on tarbimine kõige nõrgem
Eestis on jaekaubanduse dünaamika Baltikumi nõrgim. Kui Lätis ja Leedus vähenes vaid toiduainete tarbimine, siis Eestis kukkus nii toiduainete kui ka mittetoidukaupade müük. Selle aasta augustis oli jaekaubanduse kogumaht Eestis 15,3 protsenti madalam võrreldes tipphetkega 2022. aasta aprillis. Jaekaubanduse maht langes Eestis 2020. aasta septembrikuu tasemele. Toiduainete jaemüük on Eestis kümnendiku võrra madalam kui tippajal ehk 2022. aasta veebruaris ja on praegu 2019. aasta märtsikuu tasemel. Mittetoidukaupade jaemüük on 19 protsenti madalam kui tippajal ja püsib praegu 2020 oktoobrikuu tasemel.
Suure languse põhjuseks on tõenäoliselt erasektori suhteliselt kõrgem võlakoormus võrreldes teiste Balti riikidega ning kõrgemad majapidamiste laenukohustused. Eestis ulatuvad majapidamiste laenukohustused 35 protsendini SKP-st, samas kui Leedus ja Lätis on need näitajad vastavalt 22 ja 18 protsenti. Eesti suhteliselt suurem tarbijavõlg tingis selle, et tõusnud intressimäärad mõjutasid Eesti mittetoidukaupade tarbimise segmenti enam kui Läti ja Leedu oma.
Siiski on näha ka positiivseid märke. Kuigi toidukaupade tarbimine jätkab Eestis langust, on mittetoidukaupade jaemüügi mahud hakanud stabiliseeruma. Oma mõju sellele on tõenäoliselt ka euroala intressikärbetel. Euroopa Komisjoni andmed näitavad aga, et Eesti tarbijate arvamus oma finantsväljavaadetest on endiselt väga madal, mistõttu võib mittetoidukaupade tarbimise taastumine olla väga aeglane. Lisaks ei ole veel ka märke toidumüügi stabiliseerumist, mis viitab sellele, et elanikkonna finantsseisund on jätkuvalt haavatav.
