Eesti riigi otsused tõsta makse on äratanud laialdast arutelu nii kodu- kui välismaiste majandusteadlaste seas. Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinase hinnangul pole sellises nõrgas majandustsüklis maksude tõstmine mõistlik ning see lööb veelgi rohkem tarbijaid, kelle kindlustunne on isegi eelmisest finantskriisi ajast madalam. Kasumimaks ettevõtetele võib anda olulise löögi riigi konkurentsivõimele tuua sisse välismaiseid investeeringuid.
Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas märkis, et mõistab täielikult riigi püüdu rahastada kõrgemaid kaitsekulusid. Sellega tegelevad ka Läti ja Leedu. Samas maksude tõstmine ei ole praeguses nõrgas majandustsüklis parim lahendus. Eesti majandus on praegu Balti riikide seas kõige nõrgem ja maksutõusud võivad olukorda veelgi halvendada.
Eesti avaliku sektori võlakoormus on Euroopa Liidu madalaim, moodustades vaid 19,6% SKP-st. Võrdluseks, euroala keskmine on 89%, Saksamaal 64% ja Prantsusmaal 111%. Izgorodinase hinnangul annab Eesti madal võlakoormus riigile võimaluse rahastada kaitsekulutusi pigem laenu võtmise kui maksude tõstmise kaudu. Seega võiks Eesti kaaluda turult raha kaasamist, nagu tehti võlakirjadega, et kaitsekulutuste vajadust katta, selle asemel, et tarbijaid ja ettevõtteid maksutõusudega koormata.
Ettevõtte kasumimaks võib peletada investorid
Eesti senine ettevõtete tulumaksu poliitika on olnud oluline argument, miks ettevõtted on eelistanud investeerida just Eestisse. Hetkel küll on suurem mure investeeringute kallidus kogu euroalas. Euroopa Keskpanga (EKP) inflatsioonivastased meetmed on pidurdanud investeeringuid, kuid just nüüd on euroala sisenemas intressimäärade langetamise tsüklisse. See tähendab, et rahastamine muutub odavamaks ja investeerimisaktiivsus võiks taastuda.
Tõsiasi on aga see, et kõik riigid konkureerivad investeeringute pärast ja maksusüsteem on selles võitluses võtmetähtsusega. Kuigi madalamad maksud teevad Eesti atraktiivsemaks, võivad planeeritud maksutõusud ja kasumimaksu kehtestamine kahjustada Eesti konkurentsivõimet. Seega just nüüd, kus intressimäärad langevad, oleks oluline hoida maksusüsteem ettevõtetele soodne, selge ja etteennustatav, et meelitada kohalikku ja välismaist kapitali.
Uute maksude ajastus on kehv
Citadele panga ökonomist näeb olulisi ohukohti ka käibemaksu tõstmisel, kuna Eesti tarbijate kindlustunne on praegu madalam kui ülemaailmse finantskriisi ajal. Lisaks takistab suurenev maksukoormus tarbimise taastumist. Käibemaksu tõstmine võib veelgi enam pärssida majanduse elavnemist, vähendades tarbijate kulutusi. Näiteks Leedus, kus tarbijate kindlustunne on Euroopa Liidu üks kõrgemaid ja majandus kasvamas, otsustati käibemaksu kindlasti mitte tõsta just seepärast, et see võib majapidamisi finantsiliselt koormata ja majandust nõrgendada.
Izgorodinas märgib, et kuigi Eesti kavandatavad maksutõusud võivad aidata lühiajalises perspektiivis eelarveprobleeme lahendada, on nende ajastus ja mõju majandusele küsitav. Eesti majanduse nõrkus ja tarbijate madal kindlustunne viitavad vajadusele toetada majanduskasvu, mitte seda maksutõusudega pärssida.
