Haldusasjas nr 3-3-1-87-13 on kolleegium käsitlenud detailplaneeringu kehtestamisel arvesse võetavaid asjaolusid.
Asjaolude kohaselt kehtestas Tallinna linn detailplaneeringu Riigiarhiivile 6-korruselise 24m kõrguse juurdeehituse püstitamiseks. Detailplaneeringu kehtestamist vaidlustas kõrvalmaja elanik, kelle arvates ei sobinud planeeritud hoone asukohta, kuivõrd oli samas piirkonnas asuvate majadega võrreldes kõrgem ning halvendas seeläbi kaebaja kinnistul asuva eluruumi kasutustingimusi.
Kolleegium on selles asjas öelnud, et koostamisel olevat üldplaneeringut ei tule detailplaneeringu kehtestamisel järgida kui õigusakti. Samas ei ole kohalikul omavalitsusel keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohaseid mittesiduvaid dokumente, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke. Avalik haldus peab vältima vastuolulist tegutsemist. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega.
Lisaks märkis kohus, et oluline kriteerium on ruumilise planeerimise puhul võtta arvesse piirkonnas juba olemasolevat olustikku ning olustikuga tuleb kohtu hinnangul arvestada isegi siis, kui puuduvad täpsed alusdokumendid. Täiendavalt märgiti asjas, et kohus ei saa sisuliselt hinnata kas hoone planeerimisel on teatud asukohale omistatud ebaproportsionaalselt suurt tähtsust või mitte.
Samuti ei saa kohus hinnata, kas planeeritava hoone ehitamine ei kujune hoopis kallimaks, kui olemasolev olukord või kas hoonele võiks sobida mõni alternatiivne asukoht. Nende asjaolude kaalumine on kohaliku omavalitsuse pädevuses.
Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid
Artikli allikas Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid |