DNB värske majandusprognoosi kohaselt ootab Balti riikide majandusi pärast tänavuse aasta ajutist madalseisu lähemal paaril-kolmel aastal 2,5-3,7%ne kasv.
Eesti ja Balti riigid
Eesti osas prognoosib DNB majanduskasvu kiirenemist tänavuse aasta 1,5%lt aastaks 2017 kuni 3,5%ni ning aastaks 2018 peaks kasv olema juba 3,7%. DNB Panga analüütiku Andres Klaari sõnul on Balti riikide majanduskasvu näitajate taga võimekus tulla toime välissektorist tingitud väljakutsetega.
“Näiteks Venemaa impordipiirangud Euroopa Liidu toidukaupadele ja Euroopa endiselt nõrk sisenõudlus avaldasid Balti riikidele kardetust vähem mõju. Eesti, Läti ja Leedu eksportöörid on korduvalt näidanud üles head kohanemisvõimet, mis peaks andma parema stardipositsiooni ka nüüd, kui sisenõudlus ekspordi sihtriikides hakkab loodetavasti paranema,” täpsustas Klaar.
Eurotsoonis tervikuna on majanduskasv küll viimase aasta jooksul kiirenenud, kuid jääb teiste tööstusriikidega (USA, Suurbritannia, Skandinaavia jt) võrreldes aeglasemaks. Klaari sõnul on selle üheks põhjuseks töötuse kõrge tase ja tööturu vähene reformimine. “Paranemine on olnud aeglane, kuid Euroopa Keskpanga soodne rahapoliitika peaks siiski aitama sisenõudlusel paraneda, mis kindlasti mõjutab ka Eesti majandust positiivselt,” lisas Klaar.
Nafta hind
Norra suurpanga majandusprognoosi kohaselt on lähiaastate energiakandjate hindadest olulisim naftahindade püsivalt madal tase, mille põhjuseks on jätkuv ületootmine – Saudi Araabia ja Iraagi rekordtoodangud ning Iraani naftaga uuesti turuletulek.
“Nafta hind võib käesoleva aasta neljandas kvartalis tõusta 60 USD barreli kohta. 2016. aastal prognoosib DNB nafta hinna tõusu 65 USD barreli kohta ning 2017. aastal 70 USD barreli kohta,” lisas Klaar. Seega jääb nafta hind järgneval viiel aastal sarnasesse vahemikku, nagu see oli aastatel 2005-2011.
“Tihenenud konkurents naftatööstuses ja madalal püsivad hinnad võivad Norra jaoks tähendada, et vajadus nende naftaressursi järele kahaneb märkimisväärselt,” kommenteeris Klaar.
Teised riigid
USA majanduskasv jäi aasta alguses oodatust väiksemaks, kuid eratarbimise kiire kasv vedas tulemused teises kvartalis üles. Venemaa majandust ootab madala naftahinna ja Krimmi sündmustele järgnenud Euroopa reaktsiooni tulemusel 4%ne majanduslangus ning väga vaikne taastumine järgnevatel aastatel. Rootsi majanduskasv on käesoleval aastal tööstusriikide kohta väga tugev 2,8%, ennekõike tingituna madalatest intressimääradest.
