Pikk, mitmekülgne ja rikas ajalugu
Alliku on küla Harju maakonnas Saue vallas. Tõenäoliselt on küla oma nime saanud muinasasulakoha kirdeserval immitsevate allikate järgi. Allikult on leitud muistsed asulakohad I aastatuhande II poolelt ja lähikülade endisaegne matmispaik. Küla piirest on leitud mitu kultusekivi, mis on kaitse alla võetud. Alliku ja Vanamõisa piiril asub ka Sõeru ohvriallikas.
Ajalooliselt on Alliku territoorium kuulunud Harku mõisa, Vanamõisa ja Hüüru mõisale kuuluva Lehmja karjamõisa koosseisu. Sel ajal paiknes praeguse küla alal 2 küla: Allika küla, mis kuulus Harku mõisale ja Lehmja küla, mis kuulus Hüüru mõisale. Lehmja küla talud ei ole säilinud. Kui veel Rootsi ajal, 17. sajandi lõpul olid Allika ja Lehmja võrreldava suurusega külad, siis järgnenud Vene Keisririigi ajal Lehmja talud hävisid ja sinna rajati karjamõis. Küla kadumise põhjusteks olid tõenäoliselt 1695.–1697. aasta näljahäda ja katk Põhjasõja ajal, kui esialgu suri ca vastavalt 20% ja hiljem allesjäänuist veel ca 80% (Harjumaal) elanikkonnast.
Alliku küla alal paiknevad mõned Peeter Suure merekindluse rajatised. Merekindluse raadiojaam asus Alliku–Laagri tee alguses, tänasel aadressil Allika tee 13. Alates Eesti Vabariigi algusaegadest raadiojaama ei kasutatud, 1921–1974 töötas selles hoones Saue algkool. Samuti on külas 3 väiksemat betoonpunkrit ning Põllu tee ääres üks rooduvarjend ja kahe ehitusjärku jäänud varjendi vundamendiaugud.
Nõukogude perioodil majandas Alliku külas Saue köögiviljakasvatuse näidissovhoos. Pärast Eesti taasiseseisvumist erastati endised sovhoosi üksused. Koos Eesti majanduse arenemisega on kaasajastunud ka Alliku küla ettevõtlus.
Terviklik areng ja edukas tänapäev
Kuigi 2012.a. eraldati Alliku külast Koidu küla ja pärast seda jäi Alliku külla 1145 elanikku, on viimastel aastatel elanike arv pidevalt suurenenud (2018.a. alguse seisuga 1526 inimest). Jõudsat kasvu on võimaldanud uued rajatud ja rajatavad elurajoonid nagu Veskimöldre, Parginõmme, Veskimöldre 2, teise nimega Koru jt. Suuremad elamupiirkonnad on Alliku keskus, Karutiigi, Kotka ja Metsavahi jt.
Kui 2000-ndatel oli piirkonna elamuarendus enamuses väikearendajate pärusmaa ja tehti mitmeid erinevaid ja ehk veidi kaootilisi elamute kogumeid, siis tänasel päeval on aina rohkem suundumus ühtsete elurajoonide loomisele. Loodud elukeskkondades püütakse hoida ühte joont ja ka Alliku küla on muutunud mitmete teiste Tallinna äärsete külade eeskujul meeldivaks ja armsaks elupaigaks just noortele peredele. Seda soosivad igati positiivsed valla ettevõtmised nagu Laagrisse uue koolihoone rajamine, lasteaiad, kergliiklusteed, rekreatsioonialad jms. Ja loomulikult ka tugevate kogukondade ning külaseltside tekkimine.
Suhteline linnalähedus ja rajatud kergliiklusteede võrgustik annavad Alliku küla arengule tooni ning piirkonda võib pidada üheks edumeelseimaks ning mugavamaks Tallinna ümbruses. Näitena võib tuua Domus Kinnisvara poolt rajatavat Parginõmme elurajooni, kus kiire etapiviisilise ehitustegevuse ning hoonete kaasaegse arhitektuuri ja tehniliste lahendustega luuakse selline elukeskkond, kus residentidel pole mitte ainult hea olla, vaid ka külalistel silm puhkab ja püsib soov tagasi tulla. Esimene arendusetapp on lõppemas, enamus elanikke juba sisse kolinud. Peagi alustatakse teise etapi (paarimajad, ridaelamud) hoonete ehitamist. Eelnimetatud võimalustele lisaks saavad Parginõmmele kodu rajada ka need pered, kes soovivad ise meelepärase kodu ehitada soetades omale krundi. Peagi saame rääkida Alliku külast kui ühest mõnusaimast väljaehitatud Tallinna lähedasest elupiirkonnast, kus naudivad kodurõõme aina rohkem edukaid peresid.
