Pilk Tallinna uusarenduste kaardile ütleb selgelt, et kõige enam pakkumisi on Tallinna kesklinnas. Üle kahe korra vähem on pakkumisi Mustamäel, juba üle kolme korra vähem Lasnamäel, Põhja-Tallinnas, Kristiines, Haaberstis. Uusarenduste kõrge osakaal veab hinnatõusu ja hoiab üleval linnaosade hinnatasemeid, nii oli 2018. aasta I poolel Kesklinna korterite keskmiseks hinnaks 2372 €/m2, tõustes aastaga 5%. Ainult uusarendustes asuvates korterites on keskmine ruutmeetri hind veel paarisaja euro võrra kallim. Keegi pole öelnud, et kesklinnas peaksid hinnad odavad olema, kuid kuna pakkumine on suur, siis pole midagi imestada, et uusarendusi on hakatud tegema piirkondadesse, mida 5 aastat tagasi mitte keegi ei julgenud ette võtta.
Nii Tallinna äärelinna kui ümbritsevatesse valdadesse tegid nö otsa lahti vähemtuntud arendajad, kellest osal oli maa kätte jäänud juba eelmisest buumist. Kortermajade ehitustegevus on käima lükatud Maardus ja Kiilis, Jõelähtmel ja Arukülas. Võib öelda, et vähe on Harjumaal valdu järgi jäänud, kus mõne uue kortermaja ehitust poleks alustatud. Domus Kinnisvara turuülevaade ütleb, et 2018. aasta I poolel väljastati Harju maakonnas 19 ehitusluba ning 12 kasutusluba korterelamutele.
Suured tegijad arendusturul on seni ennast hoidnud kesklinna ligi, kuid nüüdseks on seegi olukord muutumas. YIT Eesti teatas hiljaaegu Rae valda kortermajade arendamisest, Kaamos Group toimetab Saue vallas, hulk teisigi tublisid arendajad pole pidanud paljuks koppa peale Tallinna linna piiri maasse lüüa. Kui ühelt poolt ajab suur olemasolevate pakkumiste hulk arendajaid kesklinnast kaugemale, siis teiselt poolt on põhjuseks sisendhindade tõus. Kesklinnas tahavad maa müüjad üldjuhul kohe miljonäriks saada ja see on teinud maa komponendi osakaalu arenduse kogukuludes aastatega üha suuremaks, mistõttu suurt osa projekte pole lihtsalt mõistlik ette võtta kõrge maa hinna tõttu. Lähivaldade maa hinnatase aga veel päikesesüsteemi kaugemate kohtadeni ei küüni ja seal kannatab teha turuseisule vastavaid kokkuleppeid. Üldteada tõsiasi on ka ehitushindade jõuline kasv, mis sunnib arendajaid optimeerima ja kokkuhoiu punkte otsima. Äärelinna ja lähivalla ostja ei ole tihtipeale kõige nõudlikum arhitektuuri ja tehniliste lahenduste osas, eelistades pigem lihtsat ja ratsionaalset uut kodu. Suur osa ostjaskonnast on küllalt hinnatundlik ja ei vaja päikeseterassi, basseini ning hokiväljakut. Piisab mõistlikust planeeringust, uutest kommunikatsioonidest, korralikust viimistlusest ja eelkõige teadmisest, et tegemist on uue maja, uute konstruktsioonide ja uute tehnosüsteemidega.
Südalinna arhitektuurilises tippteoses elamisest unistavad küllap paljud, kuid kallist asukohta ja veel kallimat ehitust jaksavad kinni maksta vähesed, mistõttu 20 km raadiuses olev „kuldne ring“ Tallinna kesklinnast jääb aktiivseks ehitustandriks ka lähiaastateks.
