Kinnisvaraalase tegevuse laenumahud olid Eesti Panga andmetel 2019. aastal kokku üle 850 miljoni euro ehk keskmiselt väljastati laene igas kuus umbes 71 miljonit eurot.
2020. II kvartalis ehk koroonakriisi alguses jätkasid pangad endiselt laenude väljastamist, kuid siiski tehti seda oluliselt väiksemas mahus. Uus majandusolukord ja ebaselge tulevik vähendasid turul nõudlust uute laenude vastu ja halvematel kuudel, kui majandus oli nö pausile pandud, väljastati igakuiselt laene kohati 50% vähem võrreldes eelmise aasta keskmisega. Aga nagu oli paus ajutine, oli seda ka laenumahtude langus, sest laenumahtude stabiilset taastumist oli näha III kvartali lõpuni – aprillikuisest madalpõhjast alates kasvas uute väljastatud laenude maht iga kuu umbes 15-20% võrra võrreldes sellele eelnenud kuuga.
Uute laenude kasv oli seotud eelkõige ärikinnisvaraga. Kui II kvartalis paljud projektid nö külmutati, siis laenude väljastamisest oli näha, et see mõjutas väiksemal määral eluaseme arenduste laenu mahte, aga väga olulisel määral ärikinnisvara finantseerimist, sest viimased vähenesid üsna palju. Näiteks II kvartalis, kui kindlustunne büroopindade suhtes oli kõikuma löödud, väljastati uusi laene büroopindade tarbeks umbes 20 miljonit eurot, mida võis enne koroonat pidada nö tavaliseks igakuiseks mahuks. Peale esimesi ehmatusi ja majanduse järk-järgulist avanemist hakkas taastuma ka usk ärikinnisvarasse ning büroopinnad olid siin peamiseks mõjuteguriks – III kvartalis oli uusi laene seotud kõige enam büroopindadega, kokku umbes 70 miljonit eurot. Sellel järgnesid tavapäraselt väiksema osakaaluga lao- ja tootmispinnad ning seejärel kaubanduspinnad.
Taastuvad ärikinnisvara laenumahud peegeldavad üsna hästi olukorda meie kinnisvara turul – ettevõtted on võrreldes möödunud „buumiga“ palju väiksema võlakoormusega, suuremate säästudega ja seetõttu omavad paremaid võimalusi teha uusi investeeringuid. Seda näitab ka stabiilselt kasvav ärikinnisvara laenude maht.
