Kinnisvara hinnatõusu kõrval on büroopindade tulevik ja saatus olnud üks intrigeerivamaid teemasid viimaste aastate kinnisvaraturul. Sõltuvalt ajaperioodist ja inimese mõttemaailmast on arvamused jagunenud ühest äärmusest teise, kus ühel pool on vankumatu usk büroohoonete peatsest surmast, teisalt sama tugev veendumus kodukontori negatiivsetest mõjudest ja büroopindade elujõust.
Keset koroonaperioodi ja majanduslikku ebakindlust tuleviku osas otsustas Domus Kinnisvara soetada büroohoone Tallinna kesklinnas ja käesoleva aasta suve hakul kolis varasemalt üüripinnalt sinna kõik oma erinevad äriüksused. Miks me nii tegime?
Kinnisvarasektoris pole kaugtöö olnud sugugi uus nähtus, mida sunnitult on kasutusele võetud koroonakriisi algusest. Maaklerid, hindajad, projektijuhid on saanud juba aastakümneid kasutada hübriidtöö võimalusi ja koroonakriis ei tekitanud nende töö tegemise harjumustes sedavõrd drastilisi muudatusi nagu paljudes teistes sektorites. Domus Kinnisvara on pakkunud paindlikku tööaega ja kodukontoris töötamise võimalust juba kakskümmend aastat, aga ometi ei arva me, et üks (suur) ettevõte peaks täna koosnema vaid virtuaalsetest üldkontaktidest ja büroohotelli seminari ruumist.
Usume ja seda näeme ka oma tiimi pealt, et sotsiaalne olend nimega inimene vajab siiski keskkonda, kuhu ta saab igal hetkel tulla ja kus ta tunneb ennast oodatuna. Kohta, kus ta saab suhelda mahus, nagu ta ise soovib, kuid järgmisel hetkel eralduda „vaikuse tuppa“ ja võtta hetk iseendale. Me ei peaks omama jäike seisukohti, et kodu on mõnus ja mugav koht, aga bürookeskkond steriilne ja igav. Viljeleme kodukontori asemel hoopis „kontor on sama mõnus kui kodu“ kontseptsiooni.
Nii meil kui ka teistel tuleviku büroopindadel on rohkem koosolekute ruume, puhkenurki ja ühistegevuseks vajalikke tingimusi. Moodne büroopind ei saa ega tohi tänapäeval olla nüri töö tegemise koht, kuhu tullakse vastumeelselt vaid selleks, et palk kätte teenida. Tööl endal peab olema tähendus, väärtus ja selge sisu ning tööalane keskkond peab seda kõike toetama. Rääkimata teadmiste ja kogemuste ülekandest, mis saab tõhusalt toimuda siiski vahetus sotsiaalses kontaktis.
Meie kogemus ütleb, et kodukontori selged ja ka rahas mõõdetavad plussid (näiteks väiksem üürikulu, vähem töölaudu kontoris, väiksem aja- ja kütusekulu tööle liikudes jne) ei pruugi kaaluda üles neid miinuseid, mis tulenevad üksindusest ja/või vaimsetest hädadest, mis kaasnevad muutuva maailma, tervise, šokeerivate uudiste või lihtsalt eraldatuses olemisega. Oleme veendunud, et inimene ei rahuldu veel vaid virtuaalmaailmas elamisega ja tegelikult vajab õdusas keskkonnas olemist ning asjalikke jutuajamisi näost-näkku ka kolleegi või kliendiga.
