Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest tulenevalt korrastatakse ehitisregistri andmed 2020. aasta 1. jaanuariks. Seega – selleks kuupäevaks peaksid olema kõik loakohustuslikud ehitised (kõik üle 20 m2 ehitusaluse pinnaga hooned) kantud ehitisregistrisse. Aga juba täna on kohalikul omavalitsusel seadusest tulenev õigus rakendada sunniraha näiteks juhul, kui ehitisregisti andmete kontrollimise põhjal selgub, et ehitis on kasutusloata kasutusel. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 10 000 eurot ja juriidilisele isikule 100 000 eurot.
Ehitisregister, miks ja kuidas?
Ehitisregistri pidamise eesmärgiks on ehitatavate ja kasutatavate ehitiste kohta teabe koondamine, hoidmine ja avalikustamine.
Kogu teave kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta esitatakse pädevale asutusele eelistatult elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Vaid juhul, kui dokumente ei ole võimalik esitada ehitisregistri kaudu, esitatakse need pädevale asutusele, kes kannab andmed ehitisregistrisse.
Registrisse kandmata ehitis- kas ebaseaduslik ehitis?
Ehitisregistrisse kandmata hooned on tõepoolest sageli ehitatud õigusliku aluseta, st näiteks ilma ehitusloata, ehitusdokumentatsioon on puudulik või ehitustegevus ei vasta nõuetele, on ehitatud ilma projektita, projektist erinevalt jne.
Enne 01.07.2015 õigusliku aluseta püstitatud, laiendatud või ümberehitatud ehitised jagatakse kahte kategooriasse:
- enne ehitusseaduse jõustumist ehitatud ehitis ehk enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ehitis- sel juhul ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitamise ajal kehtinud nõuete kohaselt;
- enne ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehitisregistrisse kandmata ehitis ehk pärast 01.01.2003 ning enne 01.07.2015 ehitatud ehitis. Ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele ning vastama detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele.
Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise audit asendab loa- või teavitusmenetluses ehitusprojekti. Ehitise auditi tellib omanik.
Kohaliku omavalitsuse üksus otsustab ehitise auditi tulemusel täiendavate riikliku järelevalvemeetmete vajaduse, arvestades eelkõige näiteks, kas ehitisele esitatavad nõuded on täidetud, kas ehituse otstarve vastab kasutuse eemärgile.
Kui palju maksab seadustamine?
Ebaseaduslikult ehitatud ehitise registrisse kandmiseks tuleb tasuda ainuüksi riigilõivu summas 500 eurot, mis sisaldab kõikide seadustamiseks vajalike lubade menetlemist. Küll aga ei sisalda see võimalike alusdokumentide hinda. Lisanduvad tasu ehitise auditi, tuleohutusauditi teostamise, elektripaigaldise tehnilise kontrolli akti vormistamise, ehitusjärgse mõõdistuse teenuse eest jne.
Miks või millal seadustada?
Ehitise seadustamine on eelkõige vajalik:
- hoone on ehitatud projektist erinevalt;
- hoonet on laiendatud, kuid ei ole esitatud vastavaid dokumente registrile;
- hoone on ehitatud seda dokumenteerimata, seadusest tulenevatele nõuetele mittevastavalt;
- hoonele soovitakse panga kasuks hüpoteegi seada;
- kinnisvara müügitehingul soovib ostja ostu finantseerida pangalaenuga;
- soovitakse hoonet kindlustada.
Kuigi 2020 1. jaanuarini on mitu aastat aega, soovitame me oma hoonete andmed registris korda teha, et vältida asjatuid hilisemaid sekeldusi ja järelevalvemenetlusi. Sel juhul võib kindel olla, et ehitisregistrist ei saa ehitise omanikule nö karistusregistrit.
On täiesti mõistetav, et kogu seadustamise protsess võib tunduda lahendamatu ja keeruline. Nõudeid ja nüansse on palju, mõisted keerulised ja õigeks registrikandeks vajalik korrektne andmete sisestus.
