Vara hindamise praktikas on kasutusel erinevad hindamisaruande vormid, kus otsustav valik sõltub peaasjalikult hindamise eesmärgist ja hindamisaruande kasutajast. Kuivõrd enamus juhtudel on hindamise eesmärgiks turuväärtuse hindamine ja aruanded esitatakse laenu andjale, siis valdavalt on kasutusel kõige detailsem hindamisaruande vorm. Aga siiski leidub ka kompaktsema ülesehitusega aruandeid, mis on oma mahult lühemad, kuid sellegipoolest täidavad samamoodi turuväärtuse hindamise eesmärki.
Levinuim hindamisaruande põhivorm on eksperthinnang. Selle ülesehitust reguleerivad lisaks seadustele ja määrustele veel varahindamise standardid seeriast EVS 875. Kuivõrd selliste aruannete sisu on kõige põhjalikumalt ja pikemalt analüüsitavad, siis sobivad sellised hindamisaruande vormid laenu tagatiseks, varaliseks vaidluseks, kohtule esitamiseks, hüvitusväärtuse hindamiseks ja muudel detailset analüüsi vajavateks juhtudeks.
Natuke vähem on levinud ekspertarvamus. See on hindamisaruande vabam (kompaktsem) vorm, mille nõuded on standardisarjas EVS 875 eksperthinnanguga võrreldes vähem reguleeritud. Ekspertarvamuse vormi kasutamisel on soovitatav maksimaalselt järgida eksperthinnangu vormile esitatavaid nõudeid, kuid minimaalselt tuleb ekspertarvamuses esitada sarnase ülesehitusega kokkuvõte, nagu see on nõutav eksperthinnangu puhul, ja vastavuskinnitus standardisarjale EVS 875. Viimasesse tuleb märkida kokkuvõtvalt eksperthinnangu vormist tehtud kõrvalekalded, mis lepiti kokku tellija ja hindaja tellimuslepingus. Ekspertarvamuse vormi kasutamine hindamistulemuste esitamiseks on lubatud vaid juhtudel, kui täidetud on korraga kõik järgmised kriteeriumid:
- hindamise eesmärk ei ole laenutagatiste hindamine, hindamine hüvitamise eesmärgil ja/või hindamisaruande esitamine kohtule (varaliste vaidluste lahendamiseks);
- kui tellija ja hindamistulemuse kasutaja on eksperthinnangust erineva vormi kasutamisega nõus;
- kui hindamistellimuse ja ekspertarvamuse sisu on lepitud kokku kirjalikus või kirjalikku taasesitamise vormi võimaldavas lepingus.
Ekspertarvamused on hindamise praktikas enamjaolt kasutatavad tehingu nõustamisel, finantsaruandluseks õiglase väärtuse hindamisel, aga ka loomingulisemat lähenemist vajavate varade hindamisel.
Kõige harvemini on kasutusel lisahinnang. See on hindamisaruande täiendus lisana varem koostatud hindamisaruandele. Enne lisahinnangu koostamist peab olema sama vara kohta koostatud kõikidele nõuetele vastav eksperthinnang. Laenutagatiste puhul on lisahinnangu koostamine lubatav ainult arendatavate (ehitatavad, remonditavad ja renoveeritavad varad) varade hindamisel laenutagatiste eesmärgil. Lisahinnangu(te)le eelnev eksperthinnang peab olema koostatud mitte enam kui üks aasta varem. Lisahinnangu ülesehitusel on soovitatav järgida maksimaalselt eksperthinnangu ülesehitusele esitatavaid nõudeid, s.h. on kohustuslik kokkuvõtte ja vastavuskinnituse esitamine.
Lühidalt tead nüüd, et hindamisstandard võimaldab sul valida kolme hindamisaruande vormi vahel: eksperthinnang, ekspertarvamus ja lisahinnang. Nende valik sõltub juba otseselt sellest, kuhu hindamisaruanne esitatakse.
