Kellele ei meeldiks mälestus lapsepõlvest maal vanaema juures talus või suvilas veedetud ajast? Reeglina meenub mõnus suveidüll, ilusad ilmad ja muretu elu. Loomulikult soovime sellist mälestuspilti ka oma lastele. Selleks oleks vaja kohta, kus selline tunne ja elamus tekkida saaks. Variandid selleks on kas lähisugulane maal või oma suvila. Kuid kas ikka on?
Kiire elutempo ja inimeste käitumis- ning puhkamisharjumused on viimastel aastatel suuresti muutunud. Puhkust veedetakse pigem perega reisides ja uusi kohti avastades kui suvilas kvaliteetaega veetes. Samas kas see kvaliteetaeg suvilas täiskasvanute jaoks reaalselt enam nii kvaliteetne on, kuna nõukaajast perekondade kasutusse jäänud suvilad ja maamajad on enamasti pigem tõsist nokitsemist vajavad kui rahulikku puhkust pakkuvad?Siinkohal on paslik küsida, kas pidada perekonna kasutuses aastakümneid olnud suvilat või maakohta ja panna oma energia ning säästud sinna või pigem müüa oma suvituskoht maha ning kasutada saadud raha reisimiseks välismaal uusi ja põnevaid kohti avastades. Seoses sellega on hetkel päris paljud linnakärast eemal olevad suvilad otsimas uusi omanikke.
Paljud kinnistud, mis asuvad linnalähedastes endistes suvilarajoonides on juba ümberehitatud aastaringseteks elamisteks ja tendents on selles suunas, et endistest puhkekeskustest on saamas elurajoonid. Paljud neist on juba tänaseks kaotanud oma ainult suviste elamiste romantika ja nooremad inimesed ei oska enam arvatagi, et sellised kohad nagu Mähe, Muuga, Randvere, Suurupi, Vääna jne olid veel paarkümmend aastat tagasi mõeldud peamiselt suvitamiseks. Samas on tegemist hästi välja kujunenud infraga elurajoonidega kuhu on pidevalt lisandumas inimesi, kes sooviksid seal aastaringselt elada.
Miks siis mitte mõelda suunas, et müüks oma suvila maha ja kasutaks saadud raha pigem maailma avastamiseks? Kuidas ja millal seda teha? Kas selle pealt tuleb ka maksta tulumaksu? Mis hinda suvila eest saab? Kahtlemata tekib selliseid ja veel teisigi küsimusi.
Siinkohal soovitan, et juhul kui on otsused vastu võetud, tasuks oma suvekodu müügiga alustada pigem varem kui hiljem. Juba ehk viimase lume ajal. Krundi otsijad aktiveeruvad pigem kevadel, kui on näha, mis lume alt välja tuleb ja, et püüda kinni kõik võimalikud ostuhuvilised ning sellega saada oma müüdava vara eest ka parim hind, oleks hea kui kinnistu dokumentatsioon ja muu vajalik on kevadeks juba üle vaadatud ning veendutud, et ostja leidmisel ei teki enam ootamatuid takistusi. Müügiprotsessi rõhk võiks olla sihitud varasuvele, et pakutava kinnistu üldvaade oleks juba ilus ja roheline ning ostjal jääks ka aega samal suvel oma vajalike tegevustega algust teha ning seal ka suve nautida. Kahjuks talitatakse inimlikel põhjustel tihtipeale teisiti – suvilad pannakse müüki sügisel, pärast sealt saadavate viljade noppimist ja juba siis kui selle aasta krundiotsijad on turult omale sobiva leidnud. See omakorda venitab müügiperioodi asjatult pikaks ning tekib tahtmine hinda langetada. Küsimustele tulumaksu, suvila väärtuse ja teiste oluliste nüansside kohta oskab kindlasti vastata pädev maakler ja siin ma sel teemal pikemalt ei peatuks.
Ehk siis, kallid suvilate omanikud, kes Te olete mõelnud see aasta oma suvila maha müüa ja hakata hoopis välismaal puhkama, on juba praegu aeg hakata vaikselt tegutsema ja alustada võiks enda valitud maakleriga seda teemat arutades.
