Käesoleva aasta suvel tekitas palju furoori Konjunktuuriinstituudi avaldus, et Eesti liigub viie Euroopa kallima riigi suunas. Küllap nõustub, olgugi et hambaid krigistades, selle avaldusega enamik Eesti elanikke ja küllap nõustub enamik meist ka Konjunktuuriinstituudi teise tõdemusega, et oleme oma hindadega väga kallid, kui võrrelda meie sissetulekute taset.
100 eurot toidupoes ära kulutada pole mingi ime. Mõni majaomanik tellib koju soojuspumba hoolduse ning kohe ongi 180 eurot läinud, kuigi tehnik sai töö valmis vähem kui tunniga. Juuksuritoolist tõustes kaovad 50-eurosed pangatähed rahakotist sama kiiresti, kui lõikasid käärid kauneid pikki kiharaid. Tõsiasi on, et teenused on Eestis kallid, ja kohati on tähelepanuväärselt kallid ka teenused, mis on oma olemuselt pigem vähemkeerukamad või nõuavad osutamiseks väga vähe aega.
Kui palju maksab Eestis aga võrdluseks kinnisvara hindamisteenus? Enamik vara väärtust välja selgitavaid eksperthinnanguid tehakse korteritega, mille turuväärtuse hinnang maksab sõltuvalt piirkonnast suurusjärgus 200 kuni 400 eurot. Teenuse tellijale võivad need numbrid tunduda kallid, kuid tegelikult on Eestis hindamisteenuse hinnad piinlikult odavad. Võiks isegi öelda, et kinnisvara hindaja elukutset solvavalt madalad. Tarbija võib aga tõepoolest rahul olla, sest turumajandus ja konkurents on teinud oma töö ning hoidnud tegelikult juba aastakümned hindamisteenuse hindu häbiväärselt madalal. Nii madalal, et pole absoluutselt vastavuses selle töö sisu, ajakulu ega loodava väärtusega.
Viimastel aastakümnetel on Eesti kinnisvara hinnad kasvanud sadades protsentides, viimase kümne aastaga keskmiselt kahekordistunud. Seega otsuste tähtsus ehk väärtuse hinnang, mida kinnisvara hindajad teostavad, on samuti kasvanud sadades protsentides. Aga teenuse hind on kasvanud selle pika perioodi jooksul proportsionaalselt liiga vähe, arvestamata isegi asjaolu, kui palju nõudeid on hindaja tööle vahepeal lisandunud. Sõna otseses mõttes võtab hindaja 300 euro eest vastutuse krediidiasutuse jm osapoolte ees – et jah, korter X maksab siin asukohas pool miljonit või korter Y seal ühe miljoni. Kas keegi teab veel mõnda valdkonda, kus 300 euro eest võetakse nii suure mõjuga vastutus? Ilma väga liialdamata võib öelda, et kinnisvara hindaja töö tulemusest sõltub, kas mõni inimene saab endale kodu osta või mitte, kas mõni ettevõte saab äri laiendatud või mitte, kas mõni uus investeering sünnib või mitte.
Ära märkimist väärib veel, et kinnisvara hindamisega võib ja saab tegeleda ainult kutsetaseme olemasolul, see tähendab seda, et ilma kutsetaset omamata ei ole võimalik eksperthinnanguid koostada ega väljastada, lisaks ei aktsepteeri ka ükski krediidiasutus ilma kutseta hindaja eksperthinnanguid. Ja selleks, et kutsetase saada, peab omama reaalset töökogemust, kohustus on läbida koolitused ning edukalt peab sooritama eksami. Lisaks on selged nõuded haridustasemele ja kutse kehtivuse ajal pidevale täiendõppele.
Kinnisvara hindaja töö on äärmiselt sisukas, nõuded ametikohale kõrged, standardid selgelt määratletud ja töö lõpptulemus kaalukas. Seepärast saab teenuse hind tulevikus ainult tõusta, sest kõrge kvalifikatsiooniga ja kogenud hindajad tõepoolest väärivad tasu, mis ulatub vähemalt teiste valdkondade tippspetsialistide tasemeni. Teenuse ja töö lõpptulemuse eest küsitav tasu peab olema senisest rohkem korrelatsioonis selle sisu, ajakulu ja vastutuse määraga.
