Oleme elanud juba pikalt inflatsioonilises majanduskeskkonnas, kus üle 20% inflatsioonist sai mingiks hetkeks normaalsus. Kuna inflatsioon on puudutanud enamikke tarbeteenuseid ja kaupu, siis rahalise ostujõu langus on tabanud kõiki ühiskonnakihte, keda rohkem, keda vähem. Surve alla on sattunud nii ettevõtted, koduomanikud, üürileandjad kui ka üürnikud.
Kinnisvara omanikele on peamiseks murekohaks lisaks kodukulude (elekter, gaas, küttepuud, haldus, hooldus) kasvule ka euribori jätkuv kasv, olles nüüdseks tõusnud juba üle 3%. Arvatakse, et euribori tõusu tipp saabub tuleval suvel, kuid kas see ka juhtub, näitab ainult aeg. Tuleb tõdeda, et negatiivne või null euribor on minevik ning turuosalistel tuleb kohaneda uue olukorraga. Euribor kergitab laenuraha hinda inimeste ja ettevõtete jaoks, jahutades seeläbi majandust ning ennekõike kaupade ja teenuste hinnakasvu. Tasapisi on märgata, et intressimäärade tõstmine on ka oma eesmärgile lähemale liikumas.
Ekspertide sõnul oleme inflatsiooni tipu minetanud ning oleme liikumas rahulikuma ja stabiilsema majanduskeskkonna poole. Samuti ei ole kodukulud saavutanud eelmisel aastal kardetud tippu. Eesti kinnisvaraturg n-ö rahunes 2022. aasta kolmandas kvartalis maha ning jaanuari kuu oli tehingaktiivsuses tagasihoidlik, olles viimaste aastate madalaim. Tuleviku prognoosides võib arvata, et muutused majanduskeskkonnas ja sellest tingitud mõjud kinnisvaraturule, on tõenäoliselt suuremad muutused jätnud selja taha ning seetõttu on lähituleviku väljavaated mõnevõrra positiivsemad. Kui 2023. aasta esimene poolaasta tuleb tõenäoliselt taastumisperiood, siis teisel poolaastal võib oodata turuaktiivsuse kiiremat kasvu. Eesti majanduse ja kinnisvaraturu taastumisele 2023. teisel poolaastal viitavad kindlustunde indikaatorite selja taha jäänud „põhjad“, hinnakasvu aeglustumine, heal tasemel tööhõive ja jätkuv palkade kasv.
Kuid kuidas on ära jäänud kõige mustemad stsenaariumid majanduses, millega meedia on inimesi viimased poolaastat hirmutanud? Võib arvata, et üheks põhjuseks on nii Eesti riigi kui ka inimeste rahateemalise harituse kasv võrreldes majandussurutisega, mis tabas meid 2008-2010. aastal. Toona oli üheks peamiseks probleemiks liigne üle jõu tarbimine ning laenamine, mida ei jahutanud maha ka toonane väga kõrge intressimäär. Inimesed on saanud targemaks nii tarbimise kui ka säästmise kohapealt. Aina rohkem räägitakse rahatarkusest ning investeerimisest.
Kaubanduskeskuste parkimisplatside vabade kohtade puudus võib küll viidata suurele tarbimisele, kuid teise külje pealt näitavad tarbijauuringud, et ostetakse rohkem soodustustega ja odavama hinnaklassi kaupu. Kui eelnevalt tarbiti kallimate brändide tooteid, siis nüüd võib silma jääda, et toidupoodides on tühjad pigem soodsama hinnaklassi ja “kollaste siltidega” riiulid. Võib arvata, et suure hulga inimeste tarbimisharjumused on muutunud ja ei raisata mittevajalike asjade peale.
Kinnisvara juurde tagasi tulles võiks tuletada meelde, mida saaks teha, et oma kulusid optimeerida. Laenuvõtjad, kelle igakuiseid kulusid on tõstnud intresside tõus, tasuks uurida võimalusi laenu refinantseerimiseks nii oma kodupangast kui konkureerivatest pankadest. Võimalus on kuumakse alandamine laenuperioodi pikendamise teel, kuid samas tulevad pangad vastu ka oma baasintressi vähendamisega. Kaugemas minevikus võetud laenude refinantseerimisele aitab kaasa ka oluline varade väärtuste tõus, mis on toimunud viimase 10 aasta jooksul.
Lisaks laenumakse vähendamisele on oluline mõelda, kas on võimalik kulusid kokku hoida ka varade parendamise teel. Kas on võimalik parandada või vahetada küttesüsteemi, soojustada korterit või eramut, vahetada välja boiler, kutsuda korstnapühkija jne.
Esmapilgul kalkuleerides võivad säästetud summad olla väiksed ja algselt nõuda isegi investeeringut (remondi- ja ehituskulud, lepingumuutmise tasud, hindamise tasu jne). Kuid tasuks mõelda sellele, et enamasti on kinnisvara näol tegemist pikaajalise investeeringuga, eriti kui tegemist on koduga. Investori pilgu läbi on iga säästetud euro vahend oma varade kasvatamiseks tulevikus ja inflatsioonist päästmiseks. Olgu selleks siis paigutamine kinnisvarasse, aktsiatesse, krüptorahasse vm. Selle kohta kehtib ju ka ütlus, et kes senti ei korja, see krooni ei saa.
Seega ole ka Sina rahatark, uuri võimalusi kuidas säästa, investeeri ning kasvata läbi selle ka oma varasid. Alusta kohe ja mõtle, mida ma saaksin juba täna ära teha. Ning alati on võimalik pöörduda abi saamiseks spetsialisti poole, olgu selleks finantsnõustaja, laenuhaldur, ehitaja, kinnisvara või muu eriala spetsialist.
