Statistikaamet kirjutas hiljutises blogiloos hinnangutest, mida inimene ise oma eluruumi puhul probleemiks peab ja mis talle muret valmistab.
Selgub, et kõige vähem toovad eluruumidega seotud probleeme välja Lääne-Eesti leibkonnad. Üle terve Eesti on kõige suuremateks probleemideks saaste eluruumi ümbruses ja eluruumi kostuv müra. Nende näitajate osas tunnevad enim muret Kirde-Eesti elanikud, kus probleemi olemasolu tunnetab iga kolmas inimene. Lääne-Eesti on seevastu piirkond, kus kõige vähem on probleeme müra ja saastega. Põhjust selle fakti üle imestada eriti pole, on ju Lääne-Eesti tuntud pigem vähese rahvastikutiheduse poolest, kuhu pole ka koondunud suuremaid tööstusalasid või kaevandusi, mille poolest on omakord tuntud just Kirde-Eesti piirkond.
Suurimate probleemidena tuuakse uuringu tulemusena veel välja kuritegevust eluaseme läheduses ning rõsked seinad, põrand või vundament. Kuritegevust probleemina tajuvad enim jällegi Kirde-Eesti elanikud, kellele järgnevad Põhja-Eesti inimesed. Lääne-Eestis on taas kuritegevus kõige väiksemaks probleemiks. Rõskete seinte ja põrandate probleem on kõige suurem Kesk-Eesti elanike jaoks, kellele järgnevad Lõuna-Eesti elanikud. Huvitaval kombel ei ole Kirde-Eesti inimeste jaoks rõskuse olemasolu eriliseks probleemiks. Nö probleemide edetabeli lõpetavad läbilaskev katus ja ebapiisav valgus, mis tekitavad kõigi piirkondade elanike jaoks vähem muret.
Statistikaamet toob välja, et võrreldes viie aasta taguse ajaga on eestimaalaste jaoks vähenenud nende leibkonna eluruumidega seotud probleemide arv üldiselt kui ka iga eespool välja toodud murekoha osas eraldi. Skeptik võiks siinkohal öelda, et järelikult on viie aasta jooksul saastavaid ja müratekitavaid ettevõtteid lihtsalt vähemaks jäänud ning rõõmustada pole milllegi üle. Optimist aga usub, et igasuguste nõuete ja normide kehtestamise ning tavade muutumisega on ettevõtted muutunud ja keskkonna puhtuse nimel pingutataksegi rohkem, mis tõstab kõigi heaolu. Lisaks tuleb tõdeda, et viie aasta jooksul on jõudsalt kasvanud keskmine palk, mis peaks tõstma üleüldist kindlustatuse tunnet ja rahulolu oma eluga. Rohkem raha võimaldab elamistingimusi parandada ja eluaset korras hoida, mistõttu rõskuse või katuse probleemid peaksidki jääma mineviku probleemideks. Elatusstandard on tõusnud, mille üheks näitajaks on viie aasta jooksul valminud uued eluasemed suuremates keskustes. Uusarendused on valdavalt kõrge kvaliteediga ja rahulolu nendega tõstab ka kogu Eesti keskmist rahulolu oma eluasemetega.
Kokkuvõtteks võib nentida, et rahulolu eluruumidega on juba kasvanud ja võib üsna julgelt prognoosida, et tulevikus see kasvab veelgi. Uusarenduste kasv jätkub, hulk vana eluasemefondi renoveerimisprojekte on töös, pakkumisi turul on saadaval igale maitsele, alates klaasist kõrghoonest pealinnas kuni palkmajani väheasustatud piirkonnas. Eesti on hea koht elamiseks ja Lääne-Eesti veel eriti hea.
