Kui tavaliselt arutatakse, millistele tingimustele peaks vastama hea üürnik, siis seekord võtaks pihtide vahele hoopis üürileandja. Millised omadused on üürileandja puhul kõige olulisemad ja mis vähendavad üürileandja usaldusväärsust? Millised probleemid võivad üürnikul tekkida seoses üürileandjaga ning mis tegurid mängivad rolli, et tagada üürileandja ja üürniku vahel probleemidevaba suhe?
Üürilepingut sõlmides tuleb üürilevõtjal kindlasti üürileping korralikult läbi lugeda ja süveneda selle sisusse. Olen näinud, kuidas üürileandja on üürilepingut enda nägemuse järgi mugandanud, ja üürileping on selgelt üürileandja poole kaldu. Sellisel juhul tuleks olla eriti tähelepanelik, kuna see viitab sellele, et üürileandjal on juba eelnevalt plaanis hakata rakendama sanktsioone. Tihtipeale tuleks enne ikkagi üle vaadata, kas need sanktsioonid on seaduslikud või mitte. Lisaks peaks kõik kahe osapoole vahelised kokkulepped olema ikka võrdsete sanktsioonidena ja õiguseid peab olema ka üürilevõtjal. Kui üürileandja poolt koostatud leping jätab üürilevõtjale väga vähe õigusi ja sinna on juba sisse kirjutatud üürileandjale tulevikus võimaldatavad sankstioonid, mis erinevad väga tavapärastest üürilepingutest, tuleks üürnikul mõelda sellele, et üürileandja ka suure tõenäosusega neid tulevikus rakendada plaanib.
Kas see lööb üürilevõtjal n-ö punase tulukese põlema ja oleks mõistlik selle üürileandjaga lepingulisse suhtesse astuda või mitte, peab otsustama üürilevõtja. Kahjuks olen ma liiga tihti näinud, kuidas üürilevõtjad on põhimõtteliselt kõigega nõus, peaasi, et saaks üüripinna.
Üürileandja peab oskama suhtuda oma kinnisvarasse ilma liigsete emotsioonideta. Isegi kui enne oli üüripind üürileandja kodu, on pärast üürilepingut see koduks üürilevõtjale. Ta peab aru saama, et ka üüriline üürib pinda enda koduks ning aegajalt on kodus ka lubatud mõningad kõvema häälega muusika kuulamised või sünnipäevad ning ei ole okei, kui pinna reaalne omanik käib enne ette teatamata või isegi ette teatades ilma põhjusta “kinnisvara kontrollimas”. Ma ei räägi siin naabrite rahu rikkumisest, vaid üüripinna kasutamist võrdsetel alustel naabritega, kes on näiteks ise oma kodu omanikud.
Üürikodude puhul eeldavad ja ootavad üürileandjad, et nende üürnikud suhtuvad kasutatavasse varasse nagu enda omasse ning mõistavad, et kokkulepped, mis sõlmitud üürilepingus, on täitmiseks. Samuti ootavad ja eeldavad üürilevõtjad, et nende üürileandjad suhtuvad neisse kui võrdsetesse ning kogu üürisuhe on siiski emotsioonivaba ja põhineb kokkulepetel ja nende täitmisel. Kui need reeglid on osapoolte poolt tõsiselt võetud ja täidetud peaks ka üürisuhe pikemaajaliselt toimima.
