Rahageeniuse portaalis Luminori blogis ilmus hiljuti artikkel, kus kinnisvarateemadel arutlevad Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane ning meie kutseline vanemmaakler/konsultant Janis Rimitsans. Kinnisvaraturg on jätkuvalt kuum ning kortereid ostetakse kallima hinna eest kui kunagi varem. Kas sellest üritavad kasu lõigata arendajad, kes tegelikult pole oma tegevuses siirad?
Kindlustunne on langenud
Rebase sõnul võib Ukrainas toimuva sõjategevuse tõttu märgata kinnisvaraturul hetkel kindlustunde langust, seda nii kinnisvaraarendajate kui ka potentsiaalsete ostjate vaates.
“Et ehitusmaterjalide hinnad on väga palju kasvanud, pannakse halvematel juhtudel isegi ehitustegevus seisma ning oodatakse, kuniks olukord stabiliseerub,” rääkis ta ning lisas, et väiksematel arendajatel võib muutunud olukorras tekkida raskusi tähtaegadest kinni pidamisega.
Siiski on selliseid arendajaid Eestis vaid käputäis – lõviosa moodustavad Eesti turul siiski suured ja tuntud arendajad. “Eelkõige tasub siiski veenduda arendaja taustas ning kontrollida, kas varasemalt tehtud projektid on olnud edukad,” soovitas Rebane.
Ostja poolt vaadatuna on kindlasti oluline veenduda võlaõiguslepingus seatud tingimuste tähenduses ning mõelda ka sellele, millised on kõikide osapoolte puhul näiteks taganemise tingimused.
“Lepingu tingimused on kindlasti saanud tähtsamaks kui kunagi varem, mistõttu tasub neid väga tähelepanelikult lugeda,” kinnitas ta.
Meelega praaki ei tehta
Kuid kuidas siiski veenduda, et ostja ei satuks arendaja poolt kavalalt seatud “lõksu”? Vanemmaakler Janis Rimitsans leiab, et need ajad, kus väikearendajad kinnisvaraturul meelega praaki tegid, on tänaseks möödas.
“Pigem olen kuulnud, et asju ilustatakse ülemäära palju ja sealjuures jäetakse pisivigadest rääkimata – isegi mitte ehituslikest vigadest, vaid pigem varjatud puudustest, mis tavainimesele ei tundu minevat varjatud puuduste mõiste alla,” ütles ta.
Näiteks ei räägita ostjale sageli kõrvalkinnistu tulevikuplaanidest, naabermaja hullunud ja igapäevaselt haukuvast koerast, Rail Baltica lähedusest või muudest tulevikus rajatavatest ehitistest, mis ostjat segada võivad ja on tänasele müüjale teada.
“Arvatakse, et see, mis hiljem juhtub, pole enam müüja rida, kui ehitaja pole praaki teinud. Tegelikult on aga meie kohtupraktika selline, et ka eelpoolnimetatu ja palju muud läheb hilisemates vaidlustes varjatud puuduste alla,” rääkis konsultant.
Seetõttu ei võetagi kogenud maaklerit sageli meelega appi just sellepärast, kuna maakler teab, et ostjale tuleb anda täielik ülevaade ka teadaolevatest puudustest. “Niinimetatud “otse omanikult” müüjad püüavad just selliseid asju kahjuks sageli siluda,” märkis Rimitsans.
Seega taandub kõik põhjalikule taustauuringule ning asjaosalistega peetavale avatud suhtlusele. “Kodu ei osteta endale just liiga tihti ja seega tuleks otsuse tegemiseks ikka veidi aega võtta. Guugeldada võiks nii arendajat, ehitajat, maaklerfirmat kui ka maaklerit, suhtlema peaks nii maakleri kui arendajaga. Tavaliselt peaks siis päris kiiresti aru saama, kas inimene tahab enda vastas olevate inimestega edasi rääkida või mitte,” selgitas ta.
Samuti on abi ka pangatöötajaga suhtlemisest. “Eraisikul tasub arendaja usaldusväärsuse kohta kindlasti küsida ka pangast. Tihtipeale on pangad finantseerinud arendaja eelnevaid projekte ja neil on antud ettevõtte või isikuga varasemaid kogemusi,” soovitas ta.
