Internetti ülistavad visionäärid kuulutavad hukku kinnisvaravahendusele ja ennustavad, et kinnisvara osatähtsust ettevõtte edukuse juures ootab juba lähitulevikus märgatav kahanemine. E-majanduse arengu tulemusena peaks kaduma kasu toote või teenuse tarbijale lähedal olemisest, sest vajalik hüvis toimetatakse tarbijani üha lühema ajaga kasvõi teisest maailma otsast.
Nii ennustatakse, et kogu kaubandus kolib arvutivõrku ning kaupluseruumide järele vajadus kaob. Kuna suureneb kaugtöö populaarsus, siis kaob sarnaselt vajadus kontoripindade järele. Kaugtöö annab võimaluse rohelusse uppuvas maamajas tööd teha ja seetõttu peaks kaduma linnadele nii omapärased liiklusummikud.
Kuivõrd arvestavad toodud nägemuspildid reaalsust?
Hambapastat ostes ei ole oluline seda katsuda ja maitsta. Kord juba proovituna on selge pilt olemas, mis peitub teises sama kirja kandvas tuubis. Küll tahaks aga selga proovida uut tuulepluusi, mille tarbimisomaduste kohta särav klantspilt ja paarirealine tutvustav tekst valgust kiirgaval monitoril ei suuda öelda, kas see ikka kindlasti selga istub. Seega peab mõningate kaupade ostmiseks ikkagi poodi külastama.
Ära ei tohi siiski unustada, et tänapäevases tarbimisühiskonnas on sisseostude tegemisest loodud ettevõtmine, mis juba on asi iseeneses. Kaubamajad on kui meelelahutuskohad, kuhu ei minda vaid oste sooritama, vaid kaubaküllust nautides meelt lahutama.
Võib prognoosida, et tavakauplustele täienduseks tekkivad virtuaalkaubamajad ei lükka traditsioonilist ettevõtet teepealt mitte kõrvale, vaid need annavad tarbijatele pigem ühe uue alternatiivse võimaluse sisseostude läbiviimiseks.
Kaubanduse võrku kolimist võib võrrelda ajalehtede ja televisiooniga. Kuigi viimase tekkel ennustati trükiajakirjanduse kiiret surma, siis seda siiski ei tulnud. Siiani eksisteerivad mõlemad sõbralikult edasi ja ei ühe ega teise meediakanali kadumist oodata ei ole.
Tootmis- ja laopindade turu muutused on sarnased.
Tootmist ei ole võimalik Internetti viia. Küll on võimalik Interneti abil hõlpsalt leida, kus on odavaim võimalus tootega läbi viia mõni vajalik protseduur, näiteks pakendamine.
Kuna infotehnoloogia võimaldab leida organiseerida transpordilogistikat, siis peaks suurenevate transpordikoguste tõttu suurenema vajadus laopindade järele. Samas aitab kiireltarenev transpordiskeem vähendada ladustamisaega, mis hoopis vähendab laopindade vajadust. Kumb neist teguritest peale jääb on raske ütelda.
Mõju elamis- ja büroopindade turule on minimaalne.
Elamispinna asukoht on tihedalt seotud töökohtade paiknemisega – kui on tööd, siis võib sellesse piirkonda elama kolida. Seos on ka vastupidine – ettevõtted otsivad kvalifitseeritud tööjõudu. Tegemist on ennast võimendava protsessiga, mis ei luba tihedat inimkontsentratsiooni laguneda ja linlasi maale pageda.
Kuigi mingil määral suureneb kaugtöö tegemise võimalus, siis enamus tegevusi vajab paratamatult kontoris kolleegidega õlg õla kõrval tegutsemist. Kui telefonikõne suudaks tehnika võimalusi kasutades sekretär kodustki õigele kaastöötajale suunata, siis kohvitegemiseks peab ta füüsiliselt kohal olema.
Mis on e-majanduse mõju kinnisvaraturule tervikuna?
E-äri mõju eitamine on lühinägelik, kuid seda mõju ei ole mõtet ületähtsustada. Tuletame samas meelde aastataguseid arvutispetsialistide õudus- ja hirmujutte aastatuhande arvutiveast, mis peaaegu, et tuumasõja pidi vallandama. Siiski toona visionäärid eksisid ja millenniumikatastroof jäi meie kõikide õnneks tulemata.
Tuleviku kinnisvaraturg saab täiendust e-äride spetsiifika tõttu, kuid kollapsi ootamine on liiast. Üht-teist võib kaduda, kuid mitte selleks, et surra, vaid et uues kvaliteedis taastekkida. Näiteks võivad kaduda pangakontorid. Samas tekkivad juurde uut funktsiooni kandvad kinnisvaraobjektid – avalikud internetipunktid, mis täidavad muuhulgas pangakontori funktsioone.
Eelkõige mõjutab e-majandus kinnisvara nõudluse ja pakkumise kokkusobitamist ehk Internet aitab ühest küljest kaasa müügitegevusele, teisest küljest on soovijal nõutavat objekti lihtsam leida.
Olgu tegemist m-, e- või mis iganes majandusega, siis nii nagu Päike tõuseb majandusarengule vaatamata endiselt idast, jääb kinnisvaraturg endiselt sõltuma esmajoones makromajanduslikest teguritest – majanduskasv, intressimäärad, inflatsioon, sissetulekute tase jne.
