Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse abil parandatakse üle Eesti viie tööstusala infrastruktuuri ja kommunikatsioone miljoni euro ulatuses. Toetust saavad alad, millel on lähiaastatel tegevuse laienemise potentsiaal.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on rahastamisperioodi lõppedes hea meel näha, et toetuse abil saavad arendatud tööstusalad pea kõigis maakondades. „Samas on olnud teistest aktiivsemaid paiku ja omavalitsusi, kes on pidanud oluliseks ise panustada ettevõtjatele vajaliku keskkonna loomiseks,” lisas minister. Kiisler tõdes, et omavalitsustest on kõige enam ära teinud Viljandi linn, piirkondadest ületab aktiivsuselt teisi Ida-Virumaa.
Ettevõtluse Arendamise Sihtaustuse (EAS) Regionaalarengu keskuse direktor Monica Hankovi sõnul on toetuste jagamise eesmärgiks kujundada soodne pinnas tööstusalade kasutuselevõtuks ja kõrgema lisandväärtusega töökohtade tekkeks. „Toetuste abil luuakse või parendatakse näiteks vee-, kanalisatsiooni-, elektri-, gaasitrasse ning teid,” lisas Hankov
Jaanuaris otsustas EAS toetada kokku 1,12 miljoni euroga Käina tööstusala Hiiumaal, Kantremaa tööstusala Viljandis, Rakvere Paemurru tööstusala, Põltsamaa Kuperjanovi ja Kingu tänava piirkonna tööstusala ning juurdepääsutee ümberehitust Sindi tööstusalale.
„Kui tavapäraselt on eestlane harjunud näiteks Hiiumaast mõtlema kui suvituskohast, siis tegelikult on Hiiumaa ettevõtlusmaastikul olulisel kohal plastiettevõtted. Käina tööstusala arendamise tulemusel saab tänu uuele rajatavale alajaamale oma tootmismahtusid kasvatada üks piirkonna olulisemaid tööandjaid AS Dagöplast. Pool rajatava alajaama võimsusest on võimalik kasutusele võtta ka uutel potentsiaalsetel tööstusalale asujatel või teistel ettevõtetel,” tõdes EASi esindaja.
Toetust jagatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest. Samast meetmest on perioodil 2004 – 2013 toetust saanud 21 projekti kogusummas veidi üle 19 miljoni euro.
