Kohtuasjas selgitati veelkord tarbijaga sõlmitava lepingu põhimõtteid. Üürnik ei andnud korteri valdust üürilepingu lõppemisel üürileandjale üle, mistõttu leping muutus tähtajatuks. Üürileandja nõudis edasi üüri aja eest mil korter oli üürniku kasutuses.
Kuna üürnik üüri ei tasunud, nõudis üürileandja viivist. Üürilepingus olid pooled kokku leppinud, et viivise määr on 0,5% (s.o 182% aastas) tasumata summast päevas. Riigikohus leidis, et tarbijaga sõlmitud lepingu puhul on kokkulepe, millega viivise määr ületab kolmekordset seaduse järgset viivise määra, tühine. Antud juhul ületas viivisemäär seadusejärgset määra üle kahekümne korra.
