Eelmist aastat iseloomustab iseäranis Tallinna ja selle lähiümbruse elamupiirkondade kiire areng nii uute kui traditsiooniliste rajoonide osas.
“Elanikkonna üha suurenenud maksevõime on võimendanud eestlasele omast oma-kodu mentaliteeti, mistõttu uut eluaset soetada soovijate huvi on koondunud just eramutele,” iseloomustab kinnisvarafirma Uus Maa analüütik Ain Kivisaar möödunud aasta kinnisvaraäri suundumusi. Maksevõime suurenemises on oluline roll ka pankade laenuvõimaluste avardumises.
Kivisaare hinnangul on suurenenud ostuhuvi tunduvalt tõstnud nii vanemate kui uuemate eramute likviidsust, mis omakorda on põhjustanud senisest suuremad hinnaerinevused. Varasemast suhteliselt ühtlasest hinnatasemest on selgelt eristunud enampopulaarsed piirkonnad, mis tähendab et Tallinna eramuturul on tekkinud normaalsele turule omane piisavalt suur hinnadiferents. Sellele on kaasa aidanud nii üha aktiivsemalt laienevad uuseramuprojektid, uued asumid kui ka traditsiooniliste eramurajoonide heakorra kiire paranemine. Üldiselt on spetsialistid ühel meelel, et 2000. aastal jätkus juba sissetöötatud elamupiirkondades kruntide stabiilne müük.
Teisalt iseloomustab lõppenud aastat “mägede” korterite hüppeline kallinemine, seda eriti Õismäel ja Põhja-Tallinnas. Spetsialistide hinnanguil jätkub iseäranis 2toaliste tüüpkorterite hindade tõus ka käesoleval aastal.
Ka ERI Kinnisvara analüütik Tõnu Toompark peab laenuturu plahvatuslikku avanemist kinnisvara hindasid oluliselt mõjutavaks teguriks.
“Igakuiselt on eluasemelaenude jääk kasvanud umbes 100 miljonit krooni,” märgib Toompark. “Äriühingutele väljastatavad laenumahud ei kasva sugugi kesisemas tempos. Kliendisõbraliku taseme on saavutanud ka intressimäärad.”
Toompargi sõnul suudavad suurenevad laenumahud ja aktsepteeritavale tasemele jõudnud intressimäärad anda kinnisvara arendusprojektidele enneolematu jõu. “Näiteks 2001. a. on eelmisel aastal toimunud eeltöö tulemusena turule tulemas kuni 200 uhiuut korterit,” ütleb ta.
Pindi Kinnisvara Tallinna kontori asejuhataja Rein Pütsepp peab läinud aastal tähelepanuväärseimaks elamispindade ootustest suuremat hinnatõusu. “Hindade tõusu võis küll juba aasta alguses aimata, ent lõpuks kujunes see 1999. aastaga võrreldes ligi 10protsendiliseks, mida tegelikult ei osanud oodata,” selgitas Pütsepp, kelle sõnul puudutab hinnatõus eelkõige pealinna kortereid.
Ãœks silmapaistvamaid elamuprojekte on Pütsepa hinnangul Merirahu elamurajooni arendamise alustamine, kuigi Pindi kinnisvaraspetsialist ei pea 80 krundi müümist ruutmeetrihinnaga kuni 3000 krooni kuigi reaalseks. “See on utoopiline hind,” iseloomustab ta. “Sarnaste projektide puhul vaevalt üle 1000 krooni ruutmeetri eest elamukrunte müüa õnnestub.”
Oluline kinnisvaraäri iseloomustav protsess on aeglane, kuid kindel suhtumise muutumise kinnisvarasse. Järjest enam firmasid ja üksikisikuid avastab eneselegi ootamatult, et kinnisvara ei pea omama, vaid seda on võimalik liisida, üürida, rentida jne. Nii on näiteks sissetuleku langemise korral kiiresti võimalik kolida odavamale pinnale, et sissetulekute taastudes taas elukvaliteedi parandamise teele asuda. Sama printsiip kehtib ka firmade puhul.
Tõnu Toompark usub, et inimeste ja firmade mobiilsuse suurenemine muudab kinnisvaraturu efektiivsemaks, kusjuures tulu teenivad selles äris kogenud professionaalid, mitte spekulandid või libamaaklerid.
Artikkel on avaldatud 08.01.2001 väljaandes Äripäev –
