Uurides elamispindade turu suhtelist aktiivsust ehk mitu tehingut tehakse inimese kohta ei ole vist imekspandav, et maakondlikult on kõige aktiivsem kinnisvaraturg Harjumaal. Küll on pisut üllatav, et aktiivsuse poolest järgmine ei ole igapäevases kinnisvarajutus Harjule järgnev Tartumaa, vaid hoopis Ida-Virumaa.
2012. aastal tehti Eestis 20 elamispindade tehingut 1000 inimese kohta
Eesti keskmine elamispindade ehk korterite ja hoonestatud elamumaade tehingute arv 1000 inimese kohta oli 20. Ainsana ületas maakondlikult seda näitajat Harjumaa, kus vastav tehingute arv oli 24,2. Kõikides muudes maakondades jäi tehingute arv Eesti keskmisele alla.
See fakt näitab meile selgelt, et kinnisvaraturu toimimiseks on vaja piisavat arvu inimesi, kelle najalt saaks ostujõu toel tekkida nõudlus.
Harjumaa aitavad tehingute edetabelis ainsana keskmisest kõrgemale tõsta faktid, et maakonnas elab 40% Eesti elanikest. Harjumaa on analoogselt elamispindadeturu suhtelisele aktiivsusele ka palkade poolest ainus maakond, kus palk on Eesti keskmisest kõrgemal. Uusarendus ehk üle keskmise kvaliteediga pakkumine puudutab samuti eelkõige Harjumaad.
Ida-Virumaa on tehingute poolest hõbemedali kohal
Tehinguaktiivsuse teisel kohal seisab üllatuslikult Ida-Virumaa. Tegemist on rahvaarvult teise maakonnaga, kus elab statistikaameti andmetel 167 000 inimest, mis on Eesti elanikkonnast 12%.
Ida-Virumaa on ainus maakond, kus tehingute aktiivsus on tõusnud võrreldes buumilävel seisnud 2004. aastaga. Seejuures on elamispindade turu rahaline käive elaniku kohta Ida-Virumaal kasvanud 2004. aastaga võrreldes rekordilise 257%.
Ida-Virumaa elamispindade tehingute arvu ja käibe kasv ei räägi mitte sellest, et üks osariik elaks iseseisvat elu. Pigem võime me öelda, et Ida-Viru sajandialguse olematu kinnisvaraturg on nüüdseks jalad alla saanud.
Kasvanud tehingute arv viitab sellele, et piirkondlikult võib kõrge nõudlus tuua kaasa hindade kasvu. Oodatavaid positiivseid arenguid kinnitavad ka üle-Eestiliste maakleribüroode kontorid, kes järjest aktiivsemalt on Ida-Virumaal tegevust laiendamas.
Hiiumaa ja Põlvamaa on kõige taga
Kõige madalam on elamispindade tehingute aktiivsus Hiiumaal ja Põlvamaal. Hiius jäi elamispindade tehingute arv 1000 inimese kohta 2012. aastal 9,4 tehingu peale ehk rohkem kui kaks korda Eesti keskmisest allpoole. Põlvamaa vastav tehingute arv oli 10,9.
Madal elamispindade turu aktiivsus tähendab seda, et kinnisvaramüüjal on raske ostjat leida. Müügiprotsessi ainus kiirendi on hinna alandamine. Madalad elamispindade hinnad aga tekitavad olukorra, kus ehitushind ületab oluliselt kinnisvara turuväärtust.
Siit tekkivas nõiaringis muutub uue elamispinna rajamine ebamõistlikuks. See aga omakorda viib elamufondi kvaliteedi halvenemisele.
Tehingute kõrval on oluline raha
Kinnisvaraturu tervise näitajatest on olulisem tehingute arv, kuid vähetähtis pole ka tehingutega kaasnev käive.
Tallinnas ja Harjus elab 40% Eesti elanikest ja tehakse 40% elamispindade tehingutest. Elamispindade rahalisest käibest moodustab Harju maakonna osakaal aga koguni 71%.
See tähendab, et kui elamispindade käive 2012. aastal oli ühe Eesti inimese kohta 807 eurot, siis Harjumaal oli see ligi kaks korda kõrgem ehk 1450 eurot.
Vaatamata kõrge tehingute arvu näitamisele oli Ida-Virumaa elamispindade käive inimese kohta ainult 257 eurot.
Teisele käibeliidri kohale platseerub Tartumaa. Tartumaal elab 11% Eesti rahvastikust, tehakse 11% elamispindade tehingutest ja ringleb 12% elamispindade tehingute käibest. Ühe Tartumaa elaniku kohta teeb see Eesti keskmisest pisut rohkem ehk 840 eurot.
Statistika aitab leida võimalusi
Hea kokteil segatakse ikka mitmest koostisosast. Nii tasub elamispindade turu perspektiivikust hinnates visata pilk peale nii tehinguaktiivsusele kui tehingukäibele mõlemale.
Põhjendamatult madal tehingute arv või käive võib viidata anomaaliale ja seeläbi perspektiivsele kasvule. Seda aga muidugi eeldusel, et maakondlik taustsüsteem arengutega kaasas käib.
