Statistikaameti teatel odavnes tarbijakorv 2014. aasta detsembris aastataguse ajaga võrreldes 0,5%, novembriga võrreldes hinnatase ei muutunud. 2014. aasta kokkuvõttes oli hinnatase Eestis 0,1% madalam kui 2013. aastal. Euroala inflatsioon pöördus detsembris esimest korda pärast 2009. aastat langusesse, ulatudes esialgsel hinnangul –0,2%ni. Möödunud aasta kokkuvõttes kasvasid hinnad euroalal 0,4%.
Eesti hinnataset mõjutas 2014. aastal kõige enam energia odavnemine: langesid nii elektri, mootorikütuse kui ka soojusenergia hind. Energia hinna langus oli eelmisel aastal laiapõhjaline ning viimase kahekümne aasta suurim.
Toornafta hinna langus süvenes 2014. aasta viimastel kuudel veelgi ja nafta barrelihind on tänaseks alanenud 42 euroni, mis on kolmandiku võrra madalam kui Eesti Panga detsembriprognoosi koostamise ajal. Nafta 30%-suuruse hinnalanguse mõju tarbijakorvi maksumusele on suur, põhjustades inflatsiooni aeglustumist ligikaudu ühe protsendipunkti võrra.
Energia peaks hakkama edaspidi siiski järkjärguliselt kallinema, sest turgude ootuse kohaselt on energia hinna langus maailmaturul ajutine ning tarbitav energia on Eestis endiselt suhteliselt odav, 76% Euroopa Liidu riikide keskmisest. Inflatsiooni kiirendavad lähiaastatel ka maksutõusud ja reguleeritud hindade kasv. Jaanuaris tõusis gaasiaktsiis ning aktsiisitõus jätkub ka järgmistel aastatel. Lisaks on jaotusvõrgu ettevõtted andnud teada vajadusest hindu tõsta, viidates tarbimise vähenemisele.
Alusinflatsioon 2014. aastal aeglustus, teenused kallinesid aasta keskmisena 1,1% ja tööstuskaubad odavnesid 0,1%. Alusinflatsioon aeglustus palgakulude kiirest kasvust hoolimata, suur osa hinnakasvu pidurdumisest tuli kõrghariduse muutumisest tasuta teenuseks.
Oluline roll oli ka vähesel välismaisel hinnasurvel – suurim panus oli mootorsõidukite odavnemisel, kuid ka väga paljude teiste sisseveetavate tööstuskaupade hinnad odavnesid või nende hinnakasv pidurdus. Madala hinnakasvu taga oli osaliselt ka Eesti ettevõtete kasumlikkuse vähenemine, mis peegeldab majandustsükli madalseisu. Majandusaktiivsuse suurenedes asuvad ettevõtted arvatavasti kasumlikkust taastama ning see kiirendab tarbijahindade kasvu.
Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist
