Eesti finantssektori toimimist ohustavad riskid on väikesed, kuid seda mõjutav väliskeskkond on habras. Majanduskasvu taastumisest hoolimata iseloomustab euroala pangandussektorit endiselt suhteliselt kõrge probleemsete laenude tase ja madal kasumlikkus.
Enne Euroopa Keskpanga juures ühtse pangandusjärelevalve sisseseadmist viiakse euroalal läbi suuremate pankade varade põhjalik hindamine. See loob eelduse, et taastuks investorite usaldus euroala pankade suhtes ning majanduse elavdamiseks vajalik laenutegevus. Uueks ohuks on Ukraina sündmuste tõttu suurenenud geopoliitilised riskid, mille mõju Eesti majandusele ja finantsstabiilsusele sõltub riski realiseerumise viisist. Eesti finantssektori otsene seos Ukraina ja Venemaaga on siiski väike ning vahetu süsteemne risk on seega piiratud.
Eesti majanduskasv tugines 2013. aastal majapidamiste tarbimise kasvul põhinevale sisenõudlusele. Seda toetas tööpuuduse vähenemine ning sissetulekute kiire kasv. Euroopa majanduskasvu tugevnedes on oodata eksportiva sektori panuse suurenemist.
Ettevõtete rahalised vahendid ega pankade laenupoliitika ei piira investeeringute rahastamist, mistõttu oleneb Eesti majanduskasvu kiirenemine kindlustunde ja välisnõudluse taastumisest. Euroopa majanduse elavnemisest kasu saamiseks on oluline, et viimaste aastate jooksul kasvanud palgasurve ei piiraks ettevõtete konkurentsivõimet eksporditurgudel.
Väliskeskkonna võimalik halvenemine on risk, mis kärbiks Eesti majanduskasvu väljavaadet ning halvendaks pankade laenukvaliteeti. Lisaks euroala majanduskasvu taastumise riskidele on Ukraina sündmuste tõttu suurenenud poliitiline ebakindlus ning seetõttu ka määramatus kaubanduspartnerite majandusarengu suhtes. Ebakindlus tuleviku pärast võib lisaks vahetule piiriülesele mõjule kahandada majanduskasvu väljavaadet, kuna investeerimisprojektid võidakse ootele panna ja tarbimist piirata.
Juhul kui Eesti majandust tabaks 1998. aasta Vene kriisi või 2008. aasta üleilmse finantskriisi taoline šokk, siis tooks see kaasa probleemsete laenude suurenemise. Tänu majapidamiste ja ettevõtete kasvanud finantspuhvritele oleks selle mõju siiski palju väiksem. Lisaks sellele on pankade kapitalipuhvrid praegu märksa suuremad ning selliste riskidega paremaks toimetulekuks plaanib Eesti Pank kehtestada 2% süsteemse riski kapitalipuhvri.
Endiselt on oht, et riskihinnangud Põhjamaade majanduse ja pankade suhtes võivad halveneda, mis suurendab emapangagruppide rahastamis- ja likviidsusriske. Põhjamaade pangagrupid moodustavad Eesti pangandusturust üle 90% ja Rootsi pangagrupid ligi 80%.
Rootsi eluaseme hindade ja majapidamiste laenumahu kasvu jätkumine on suurendanud finantsstabiilsuse riske, kuivõrd Rootsi pangad rahastavad laenamist osaliselt finantsturgudelt kaasatud vahenditega. Riskide maandamiseks on Rootsis astutud samme pankade kapitali- ja likviidsuspuhvrite tugevdamiseks, sealjuures peetakse vajalikuks tasakaalustada pankade rahastamisstruktuuri. Kuigi Rootsi keskpank ja järelevalveasutus on märkinud vajadust majapidamiste laenukasvu piiravate ja laenukoormust vähendavate muudatuste järele, ei pruugi nende võimalik mõju olla piisav.
Selle riski võimalikku mõju Eesti finantssektorile vähendab mõnevõrra asjaolu, et Eestis tegutsevad kommertspangad rahastavad end peamiselt kohalikest hoiustest.
Eesti kinnisvara hindade kiire kasv võib kaasa tuua majapidamiste ja ettevõtete riskantsema käitumise laenuvõtmisel ning põhjustada riskide kuhjumist finantssüsteemis. Korteritehingute hinnad tõusid 2013. aasta lõpus üle 20% ning kiire kasv on sellel aastal jätkunud.
Eluasemeturu aktiivsuse suurenemist selgitavad osaliselt majapidamiste kindlustunde ja tööturu olukorra paranemine ning sissetulekute kasv. Madalate intressimäärade keskkonnas võimendub oht, et kinnisvara hindade senine kiire tõus tekitab majapidamistes liiga optimistlikke ootusi kasvu jätkumise suhtes.
Finantsstabiilsuse riske vähendab asjaolu, et majapidamised on soetanud kinnisvara möödunud kinnisvarabuumiga võrreldes märksa rohkem omavahenditest ning pangalaenude osa on olnud väiksem. Seni kuni pankade laenustandardid ei leevene ja laenukasv jääb mõõdukaks, ei põhjusta kinnisvara hindade kiire kasv suurt riski finantsstabiilsusele. Endiselt on oluline, et pangad hindaks vastutustundlikult laenuvõtja maksevõimet ja nõuaks neilt piisava omafinantseeringu kasutamist.
Eesti Pank on valmis vajaduse korral kehtestama laenutingimusi karmistavaid nõudeid.
Loe lähemalt: Eesti Pank, Finantsstabiilsuse ülevaade 2014-04-23
Allikas:
http://www.eestipank.ee/press/eesti-finantsstabiilsust-ohustavad-valiskeskkonna-riskid-kasvanud-23042014
