Käesolev aasta on pärast mitut kasvuaastat olnud pigem stabiliseerumise aasta. Tehinguhinnad on jõudnud 2007. aasta tipphindadele väga lähedale ning seetõttu oli hoo mahavõtmine igati ootuspärane. Lähiperspektiivis näeme kinnisvaraturul sama trendi jätkumist.
Põhjuseid stabiliseerumisele on mitmeid. Pankade hoiusemahud on kasvanud rekordsuurteks, mis näitab, et eesti inimene kaalub oma ostuotsuseid hoolikalt ning tahab hoida likviidsust. Lähipiirkondade poliitiline ebastabiilsus on toonud turule teatud ebakindlust, mis ajaga on küll pisut vähenenud, kuid avaldab siiski mõju ka kinnisvaraturule. Teisalt oleme näinud ka „idaraha“ sissevoolu Eestisse, mis on nii mõnegi kohaliku kinnisvaraäri aluseks.
Vaatamata kujunenud olukorrale on kinnisvaraturg näidanud stabiilset arengut. Endiselt on turule tulemas mitmeid uusi projekte, mis toob pakkumiste arvu suurenemise. See omakorda ei lase hindadel enam hüppeliselt tõusta. Projekte tuleb järjest hoolikamalt planeerida ning arendajatel tuleb olla oma hinnaootustes pigem paindlikumad. Edukaid projekte eristavad teistest ka tulevikus nii asukoht, kvaliteet kui ka hind.
Lähiperspektiivis Uus Maa suuri muutusi turul ei näe. Kinnisvaraturg käib ühte sammu üldise majandusfooniga ning majanduse elavnedes ja poliitilise olukorra stabiliseerumisega on oodata jälle turu elavnemist. Vaadates lähinaabrite ajalugu, näeme, et majanduslanguse järel tõusev kinnisvaraturg on alati saavutanud uue, varasemast kõrgema taseme. See kõik juba sõltub majanduse olukorrast.
Tasub jälgida tehingute arvu dünaamikat. Kogemus on näidanud, et selle arvu muutusele järgneb ka hindade muutus. Praegust situatsiooni arvestades võib hinnakasv aeglustuda, kuid samas on elu ka näidanud, et suurepärase asukoha ja kvaliteedi eest ollakse endiselt nõus maksma suuremat hinda. Kindlasti ei tasu plaane tehes lähtuda ühe kuu statistikast, sest see on liiga lühike aeg, mida saavad mõjutada kohati väga erandlikud sündmused.
Kokkuvõtteks võib öelda, et lähitulevikus me suuri muutusi ei näe. Hinnakasv elamispindade sektoris jätkub tempos 3-5% aastas. Aktiivsuse kasvu oleme näinud ka teistes Eesti suuremates linnades. Oma kodu on eestlastele endiselt väga tähtis ning kodu omamine üürimise asemel näitab kohaliku mõttelaadi.
Kindlasti on majanduse areng ja sellest lähtuvalt inimeste usk tulevikku ühes väga oluliseks kriteeriumiks kinnisvaraturul. Sellele lisaks jälgigem lähipiirkonna poliitilist olukorda.
Soovin kõigile ilusat alanud sügist ning kodusooja.
| Artikli allikas on Uus Maa |
 |
