Eesti Korteriühistute Liit peab kavandatavat seadusemuudatust, mille kohaselt peaks korteriühistud pakendeid muudest jäätmetest eraldi koguma hakkama, korteriomanike kohustuste lubamatuks suurenemiseks. “Korteriühistute esindajana oleme seadusemuudatusele sellisel kujul kindlasti vastu,” rõhutas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.
“Nagu viitas oma arvamusloos Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras, suureneksid nii Eesti ettevõtete ja majapidamiste kulud rohkem kui 10 miljoni euro võrra aastas,” märkis Jaadla. “Korteriühistud peavad pakendikonteinerid (pakendi liigiti kogumiseks) juurde ostma või rentima. See kulu on põhjendamatu,” toonitas ta. “Isegi kui mahutid tuleksid tasuta, on korteriühistud sunnitud oma jäätmemajad suuremaks ehitama, tehes lisakonteinerite mahutamiseks suuri kulutusi. Keegi pole korteriühistus kulude olulise suurenemisega arvestanud, määratud ei ole ajakava ega ettevalmistusperioodi. See lööb valusalt kõigi kortermajades elavate eestimaalaste rahakoti pihta,” leidis Jaadla.
Jaadla sõnul toob avalike pakendikonteinerite kadumine kaasa olukorra, kus varem avalikke konteinereid kasutanud inimesed toovad oma jäätmed korteriühistute territooriumile, konteineritesse või jäätmemajade juurde. “Kes prügistamise kinni maksab? Kes katab riski, et ei tooda ohtlikke jäätmeid?” viskas Jaadla õhku küsimuse. “Banaanikoor, tahtmatu või tahtlik pesemata jogurtipakend pakendikonteineris maksutakse jäätmekäitlejate poolt viiekordse olmejäätmeveo hinnaga (tühivedu). Kes konteineri juures valvama peaks hakkama?! Arvatavasti hakkab kogu vastutust kandma korteriühistu esimees, kes niigi töötab suurema osa ajast vabatahtlikult. Selline töö tuleb tasustada,” rõhutas ta.
Jaadla hinnangul pole jutt sellest, nagu väheneks pakendi eraldi kogumisega olmejäätmete hulk ei piisavalt põhjendatud. “Niisuguse seadusemuudatuse ettevalmistamine oleks eeldanud sihtrühmadega
läbiarutamist, mida antud juhul pole tehtud. Üleminekuaeg peab olema ja alustada tuleks vabatahtlikkuse alusel üleminekust,” pakub lahenduseks Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees.
Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute
Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
