Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul aitab täpselt paika pandud sisekorra eeskiri vältida kortermajas ette tulevaid tülisid ja pahandusi.
“Näiteks kui mõni naaber on harjunud majas suitsetama, või käib palju hiliseid ja lärmakaid külalisi – sellised olukorrad on ühistutes ühed suuremad tüliõunad,” rääkis Mardi. Tema sõnul tulekski ühistul võimalikult detailselt paika seada maja sisekorra reeglid.
“Reeglites peaks täpselt ära märkima, missugused keelud kehtivad suitsetamisele hoones, millal algab öörahu, kuidas peavad ennast üleval pidama korteriomanike külalised,” loetles Mardi punkte, mis sisekorra eeskirjas kirjeldatud võiks olla.
“Aga seal võib kirja panna ka näiteks pööningu kasutamise reeglid – kuidas on korraldatud majaelanike asjade hoiustamine ühiskasutataval pööningul ning kas pesu kuivatamine seal on lubatud,” rääkis Mardi. “Niisamuti tuleks ära kirjeldada ühise aialapi või grillinurga kasutamine, et arusaamatusi ei tekiks.”
Mardi sõnul aitab üldkoosolekul kinnitatud sisekorra eeskiri ka omavahelisele suhtlusele kaasa. “Palju pahandusi võibki olla tingitud puudulikust kommunikatsioonist või sellest, et inimesed tõlgendavad asju erinevalt. Ühine kinnitatud sisekorra eeskiri, mis kõigile korteriomanikele teada ning majas ka nähtavale kohale välja pandud, annab kindlustunde, et kõik elanikud on maja reeglitest ühtviisi aru saanud ning kohustuvad neist kinni pidama.”
