Kinnisvaraturul on paljud investeeringud elamispindadesse tehtud lootuses, et Euroopa Liiduga liitudes lendavad hinnad momentaalselt enneolematutesse kõrgustesse. Paraku selliseid pöördelisi muutusi ei toimunud ega toimugi.
Hinnad tõusevad aga aeglaselt ja visalt niikuinii. Ka ostuhuviliste hulk kasvab, ent mitte hüppeliselt. Pealinna “mägedel” ehk siis Mustamäel, Õismäel ja Lasnamäel asuvate korterite hinnad jäävad kõigutamatuks, ükskõik kui palju NATO lennukeid Eesti kohal lendab, sest vajadus nende korterite järele ei kasva. Euroopa Liiduga liitumise järgsed muutused elamispindade turul puudutavad eelkõige seda kinnisvara, mis on kogu aeg defitsiitne olnud, näiteks ajaloolised hooned Tallinna vanalinnas, mereäärne maa parimates ranniku- ja suvituspiirkondades. Teisalt võib kasvada vajadus keskmisest paremate ja sisustatud üürikorterite järele. Võib suureneda kinnisvaraarendamise vajadus ja vara just selles osas kallineda.
Julgen prognoosida, et keskmise Euroopast saabuva kinnisvaraostja jaoks ei ole ihaldusväärsed isegi miljööväärtuslikud piirkonnad, nagu kesklinna puitlinnaosad või Kadriorg ja Kalamaja. Muljet ei avalda neile ka Haapsalu, Pärnu ega Saaremaa.
Eurooplane tunneb huvi kõige silmatorkavama ja turistikesksema piirkonna, vanalinna vastu. Samas on vanalinnas enamik jagamisi kinnisvara osas juba toimunud. Oodata seal ostu ja müügi ootamatut elavnemist mitte just hüppelise hinnatõusu juures on mõttetu. Pigem valitseb äraootav seisukoht. Defitsiitne ehk siis vanalinnas asuv kinnisvara muutub veelgi defitsiitsemaks.
ELiga liitumise järgsed muutused elamispindade turul kajastuvad eelkõige selles, et turu avardumise tõttu tuleb juurde defitsiitse kinnisvara ostu huvilisi. Sellise kinnisvara mõõdukas kallinemine oleks nagunii olnud paratamatu, seda tänu turu elavnemisele ja välisinvestorite hulga mitte küll ulatuslikule suurenemisele, aga siiski kasvule.
Raske on öelda, kui palju on ELi kuulumine muutnud niigi euroopaliku Eesti riskireitingut Lääne kinnisvarafirmade silmis. Ei usu, et muutus turvalisuse osas oleks märkimisväärne. Välismaised kinnisvarapioneerid on Eestis ahvatleva vara omandanud juba aastaid tagasi.
Teise e_eloniga saabujatel ei jää üle muud kui vaadata kesklinnast kaugemale, ootamatumatesse paikadesse või oodata kapitalimahukamaid kinnisvaraarendusprojekte ja investorite huvi kasvu.
Kas prognoosite kallite korterite nõudluse kasvu?
Rabavaid muutusi ei ole ette näha
Alver Ild, SRV Kinnisvara tegevdirektor
Alati on keeruline prognoosida nõudlust tulevikus. Siiski arvan, et Tallinna kesklinnast rääkides ei ole rabavaid muutusi korterite hinnas oodata.
Muutused nõudluses on muidugi seotud ka laenuturuga, aga näiteks intresside tõus mõjutab tõsisemalt siiski nõrgema ostujõuga inimesi.
Võrreldes eelmist aastat tänavusega, on huvi vanalinna korterite vastu siiski tuntavalt kasvanud: eelmisel aastal müüsime kokku 40 korterit, aga selle aasta jooksul oleme müünud juba 30 korterit. Nii et tendents on hetkel siiski selge.
Vanalinna korterid lähevad enam hinda
Monika Kuntsel, Uus Maa kinnisvarahindaja
Nõudlust on. Praegu müüakse Tallinna kesklinna kallid korterid isegi kahe kuuga. Tavaliselt ongi optimaalne suurus 40-60 m2. Suuremate pindade puhul peab pakkuja veidi enam aega varuma. Kallite pindade juures loeb paljuski ka asukoht – magistraalide lähedale eriti osta ei soovita, see mõjutab ka korteri hinda.
Vanalinna korterite puhul nõudlus püsib ja pigem kasvab – tegemist on piirkonnaga, kuhu ajaloolisi hooneid juurde ei tule. Nende vastu tunnevad palju huvi välismaalased, aga ka eestlased on vanalinnale hakanud tähelepanu pöörama kui heale investeerimisvõimalusele.
Suurt tõusu ei prognoosi
Tõnu Toompark, FKSM Kinnisvaraarenduse müügijuht
Mina suurt tõusu ei prognoosi, sest inimesed on praeguseks juba palju laenu võtnud ja ei taha laenukoormust enam suurendada. Pigem on tunnetatav trend, et kasvab nõudlus väiksemate korterite järele.
Samas: kui on hea asukohaga kesklinna korter, siis ei ole ostjat raske leida.
Lihtsalt suurte ja kallite korterite ostjate grupp on väiksem, aga arvan, et küll ka see ni__ varsti täidetakse.
Vanalinn on eraldiseisev teema, kus reeglid veidi teistsugused, aga et me selle piirkonnaga igapäevaselt ei tegele, siis ma parem ei võtaks sõna.
Artikli autor on Martin Vahter. Artikkel on avaldatud 26.07.2004 väljaandes Äripäev –
