Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 1,3 protsenti ja 2017. aastal 2,5 protsenti.
“Majanduskasvu vedaja on praegu sisenõudlus, mis tugineb eratarbimisel. Eratarbimine kasvas möödunud aastal üldisest majanduskasvust kolm korda kiiremini ja see näitab, et inimeste elu on materiaalses mõttes paremaks läinud,” ütles rahandusminister Sven Sester. “Kui vaadata aga tulevikku, siis prognooside kohaselt hakkavad ka erasektori investeeringud edaspidi kasvama, sest olukord meie välisturgudel hakkab paranema ja see mõjutab ka meie majanduskasvu positiivselt.“
„Samuti stimuleerime majanduskasvu oma eelarvepoliitika kaudu. Avaliku sektori investeeringud kasvavad Euroopa Liidu vahendite toel. Langevad tööjõumaksud aitavad ettevõtetel palgasurvega kohanduda. Järgmisel aastal rakenduv uus madalapalgaliste tulumaksutagastus ning kasvavad toetused suurtele peredele kasvatavad inimeste majanduslikku kindlustunnet ja tarbimisvõimet. See omakorda toetab majandust,” lisas Sester.
Ekspordi kasv taastub ja kiireneb järgmistel aastatel: Soome majandus pöördunud kasvule ja Venemaa majanduslanguse põhi on läbitud ning see annab lootust, et välismaine nõudlus Eesti kaupade ja teenuste järele paraneb. Aastatel 2019–2020 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 2,7 protsenti aastas, mida toetab ühelt poolt kiirenev ekspordikasv ning teisalt võrdlemisi tugev sisenõudluse kasv.
Võrreldes üldise majanduskasvu tempoga on eratarbimise kasv püsinud suhteliselt kiire, kuid vaatamata sellele säästavad kodumajapidamised rohkem kui kunagi varem. Inflatsioon on madalate toormehindade tõttu senini püsinud tagasihoidlik ning taastub ootuste kohaselt alles käesoleva aasta lõpus.
Tarbijahindade tõus jääb 2016. aastal välistegurite mõjul tagasihoidlikuks, ulatudes 0,2 protsendini. 2017. aastal kiireneb tarbijahinnaindeksi kasv 2,7 protsendini ning jääb samale tasemele ka 2018. aastal.
Maksukoormuseks kujuneb 2016. aastal 34,8 protsenti SKPst. Edaspidi, aastatel 2017–2020 vähendab riik tööjõumakse ja suurendab tarbimismakse, nii et 2020. aastaks langeb maksukoormus 34,6 protsendile SKPst.
Valitsussektori võlakoormus langeb tänavu aastal 9,4 protsendini SKPst võrreldes 9,8 protsendiga möödunud aasta lõpul. Edaspidi püsib valitsussektori võlakoormus stabiilsel tasemel, jõudes 2020. aastaks 10 protsendini SKPst.
Loe lähemalt majandusprognoosi kokkuvõttest ja vaata prognoosi esitluse slaide:
