2021. aasta esimene kvartal ei toonud kaasa märkimisväärseid muutusi ei laenunõudluses ega probleemsete laenude osakaalus. Eesti majandus peab karmidele piirangutele vastu ning nii pered kui ettevõtted on uute oludega kohanenud.
Mõnevõrra on kasvanud maksepuhkusel olevate ettevõtetest laenajate hulk, ent samal ajal on vähenenud maksepuhkusel olevate laenude maht, mis lubab oletada, et kardetavasti on veidi kasvanud hädasolijate hulk väikeettevõtete seas. Siiski on maksepuhkusel endiselt alla tuhande ettevõtjast laenaja. Samal ajal langeb jätkuvalt maksepuhkusel olevate kodumajapidamiste hulk.
Märtsi lõpuks oli maksepuhkusel 849 ettevõtte ja 4484 kodumajapidamise laenu. Veebruari lõpus olid vastavad numbrid 762 ja 4673. Eelmise aasta juuni lõpus oli kokku maksepuhkusel 23 565 laenu võtnud ettevõtet ja majapidamist. Ka enam kui 60 päeva võlgu olevate laenude maht kahaneb tasahaaval, eriti kodumajapidamiste seas, moodustades endiselt ca 0,5% pankade laenuportfellist.
Samal ajal püsib tugev laenunõudlus. Eraisikute kõrval nägid pangad märtsis aktiivsuse kasvu ka ettevõtete seas. Ettevõtetele väljastatud laenude maht ületas 527 miljonit eurot ja eraisikud võtsid märtsis uusi laene pea 200 miljoni euro ulatuses. “Eraisikute tarbimiskindlus püsib tugev ja näeme väga suurt huvi uute kinnisvaraarenduste vastu,” selgitas Pangaliidu juhatuse esimees Allan Parik. “Positiivne on, et riigipoolsed toetused ja uuendatud Kredexi meetmed on nüüdsest ettevõtjateni jõudmas ning võimaldavad hädasolijaid operatiivselt toetada,” rääkis ta.
Pangad soovitavad kõigil, kes näevad ette, et laenukohustustega võib ette tulla probleeme, juba enne riskide realiseerumist kodupangaga ühendust võtta. “Oleme valmis koos klientidega paindlikult sobivaimat lahendust otsima, et igaüks suudaks pandeemiast tingitud majandussurutises oma kohustustega toime tulla,” sõnas Parik.
