2022. märts näitas pankadele harjumuspärast hooajalist laenunõudluse kasvu – eraisikud võtsid uusi laene 289 miljoni euro ulatuses, mis on suurim alates 2020. aasta lõpust. Eelmise kuuga võrreldes kasvas ka ettevõtete valmisolek investeeringuteks raha laenata – uusi ärilaene väljastasid pangad märtsis 276 miljoni euro ulatuses. Siiski on ettevõtete puhul tegemist tavapärasest oluliselt väiksema kevadise laenukasvuga, samuti on pärast pikaajalist langust mõnevõrra kasvanud võlas olevate ärilaenude maht.
Eraisikute laenuportfelli maht ületab märtsi lõpu seisuga 10,4 miljardit, ettevõtete oma läheneb 8,4 miljardile eurole. Enam kui 60 päeva laenumaksega võlgu jäänud laenude maht on endiselt madalal tasemel. Ettevõtete seas kasvas võlgnevuses laenude maht esimest korda alates 2021. aasta jaanuarist, olles märtsi lõpu seisuga veidi üle 23 miljoni eurot. Eraisikute probleemsete laenude maht kahaneb aga jätkuvalt, olles tänaseks rekordmadalal 17 miljoni euro tasemel. Aasta tagasi oli laenudega hädas olijate laenuportfelli maht eraisikute seas 28 ja ettevõtete seas 42 miljonit eurot.
Tänavu esimeses kvartalis avasid Eesti pangad 39 000 uut kontot eraisikutele ja 6800 ettevõtetele. Tegu on tavapäraste kvartaalsete suurusjärkudega, mullu esimeses kvartalis avati eraisikutele 32 000 ja ettevõtetele 7300 kontot. Eesti eraisikute pangakontode arv ületab järgmisel kuul eeldatavasti 2 miljoni konto taseme, ettevõtete kontosid on siinsetes pankades veidi üle 300 000.
Venemaa agressioon Ukrainas on kestnud juba peaaegu kaks kuud. Eestisse on saabunud ligikaudu 30 000 sõjapõgenikku ning siinsed pangad rakendavad aktiivselt rahvusvahelisi sanktsioone Vene eraisikutele ja ettevõtetele. Enamik siinsetest pankadest pakub sõjapõgenikele tasuta konto avamist ning makseteenuseid, Ukraina elanike ja organisatsioonide toetamise hõlbustamiseks on teenustasudest vabastatud maksed Ukrainasse.
„Eesti majanduse olukord on hetkel stabiilne. Sõja algul hetkeliselt tavapärasest kõrgemale tasemele hüpanud sularaha väljavõtmine on taas tagasi tavapäraste mahtude juures ning laenuportfellides näeme ootuspärast kevadist kasvu. Mõnevõrra teeb siiski ettevaatlikuks ettevõtete tavalisest madalam aktiivsus ning veidi kasvanud võlgnevuses ärilaenude maht,“ sõnas Pangaliidu juhatuse esimees, SEB Panga juht Allan Parik. „Paraku tähendab sõda Euroopas aga ka juba niigi tempokale inflatsioonile täiendavat kiirendust ja seega võib Eestis tänavu oodata koguni kahekohalist hinnatõusuprotsenti, mis kahtlemata mõjutab negatiivselt nii kodumajapidamiste kui ettevõtete toimetulekut,“ hindas ta.
Taas on pankade jaoks aktuaalne telefonikelmuste temaatika. „Ehkki petukõned lõppesid veebruari lõpus mõneks nädalaks, on probleem nüüdseks tagasi ega näita vaibumise märke,“ sõnas Parik. „Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga on inimesed kaotanud veel rohkem raha nii investeerimis- kui telefonikelmuste tõttu. Paraku on tegu kasvava probleemiga ja inimeste kaotused on aina suuremad,“ rääkis ta. Kokku on Eesti inimesed tänavu esimese kvartaliga ilma jäänud enam kui 1,3 miljonist eurost. Ehkki mullu samal ajal oli pettusejuhtumeid vaid paarikümne võrra vähem, oli kahjusumma pea poole väiksem – 731 000 eurot.
