2022. aprillis kasvas majapidamiste laenuportfell Eesti pankades harjumuspärases mahus, suurenedes 194 miljoni euro võrra. Ettevõtete valmisolek uusi laene võttes investeerida aga kahaneb. Ettevõtete laenuportfelli kasv jääb juba neljandat järjestikkust kuud alla 300 miljoni euro kuus – Eesti ettevõtjad vaatavad tulevikku ettevaatlikult.
Eraisikute laenuportfelli maht ületab märtsi lõpu seisuga 10,5 miljardit. Ettevõtete puhul näevad pangad tavapärasest oluliselt väiksemat kevadist laenukasvu, ent ettevõtete laenuportfell kasvab siiski endiselt, lähenedes 8,5 miljardile eurole. Ehkki endiselt madalal tasemel, kasvas teist kuud järjest enam kui 60 päeva laenumaksega võlgu jäänud laenude maht ettevõtete seas, ulatudes nüüdseks 23,4 miljoni euroni. Eraisikute probleemsete laenude maht keeras samuti väikesele kasvule, olles tänaseks 18 miljoni euro tasemel. Aasta tagasi oli laenudega hädas olijate laenuportfelli maht eraisikute seas 28 ja ettevõtete seas 41 miljonit eurot.
„Ehkki Eesti pered ja ettevõtted tulevad hetkel olukorraga toime ning järgmise kütteperioodini on veel aega, hakkab kiire ja väga laiapõhjaline hinnatõus peagi mõjutama meie inimeste toimetulekut ja peame selleks valmistuma. Meid teevad täna ettevaatlikuks ettevõtete tavalisest madalam aktiivsus ning veidi kasvanud võlgnevuses laenude maht,“ sõnas Pangaliidu juhatuse esimees, SEB Panga juht Allan Parik. „Kahjuks kasvab määramatuse tase majanduses endiselt ja peame turvavöö kindlalt peale panema – lähikuudel on ilmselt oodata jätkuvaid kõikumisi nii aktsiaturgudel kui jätkuvalt kiiret hindade kasvu. Näeme, et kardetavasti kuhjuvad probleemid mõnedes tööstussektorites ning ehituses, mis vajavad seni Venemaalt või Ukrainast hangitud tootmissisendeid. Endiselt väga ebastabiilsed energiakandjate hinnad ja ebaselgus selles osas, mil moel läheme vastu uuele kütteperioodile, kasvatavad ebakindlust veelgi,“ hindas ta.
Pangad on valmis koostöös riigiga rakendama erinevaid paindlikke lahendusi, millega ettevõtteid keerulisel ajal toetada. „Oleme esitanud omapoolsed ettepanekud hulga ettepanekuid, kuidas toetada Eesti ettevõtete toimetulekut, mis omakorda aitab säilitada töökohti,“ rääkis Parik. „Loodame, et jõuame toetuslahendid välja töötada enne, kui neid päriselt tarvis läheb,“ lisas ta.
Püsivalt teevad pankadele muret erinevad telefoni- ja veebikelmused. „Petturid on pärast hetkelist pausi varakevadel endiselt väga aktiivsed ja üsna nutikad. Juba meedias palju kajastust leidnud investeerimis- ja pangapettuste kõrvale on nüüd lisandunud „kõned Google’ist“, kus pettur esitleb end Google’i esindajana ja kinnitab ohvrile, et tema kontod on kaaperdatud. Seejärel küsitakse isiklikke andmeid ja paroole ning juhendatakse inimesi laadima alla ekraani üle võtmiseks vajalikku tarkvara, mis pahatihti lõppeb näiteks ohvri nimel laenu võtmise ja selle kurjategijatele ülekandmisega. Igakuised kaotused petturitele ulatuvad endiselt sadade tuhandete eurodeni ega näita vähenemise märke.
