Eesti pangad on seadnud eesmärgiks kasutada kõiki võimalusi, et aidata kaasa Eesti majanduse taastumisele koroonakriisist. 2020. aasta lõppes Eesti laenuvõtjatele pea aasta kestnud ebakindlusest olenemata rahulikult – laenunõudlus on üsna stabiilne ja võlglaste hulk ei ole kasvanud.
Pangaliidu liikmespangad on detsembri lõpu seisuga laenanud Eesti majandusse 18,4 miljardit eurot, millest 9,7 miljardit moodustavad laenud majapidamistele ja 8,7 miljardit laenud ettevõtetele. „Olenemata majandustsükli faasist on alati põnevaid projekte, mis vajavad rahalist tuge. Detsembris väljastati uusi laene 756 miljoni väärtuses, millest 565 miljonit moodustasid laenud ettevõtetele ja 190 miljonit laenud eraklientidele. Ehkki laenunõudlus on üsna stabiilne, tunnetame siiski, et ettevõtted on ettevaatlikud uute investeringute tegemisel. Juba pea aasta püsinud väga ebastabiilset keskkonda arvestades on see ka arusaadav. Probleemsete laenude osakaal ei ole suurenenud – enam kui 60 päeva maksmata olevate laenude osakaal oli aasta lõpus 0,55% portfellist,“ märkis Pangaliidu juhatuse esimees Allan Parik. Sarnasel tasemel on see näitaja juba viimased paar aastat.
Mulle kevadel kehtestasid Pangaliidu liikmed ühtse maksepuhkuste korra, et aidata suurt hulka laenukliente, kelle sissetulekud olid koroonakriisist tingitud eriolukorra tõttu oluliselt vähenenud. Juuni lõpu seisuga olid Eesti pangad andnud koroonakriisist tingitud maksepuhkusi 23 565 eraisikule ja ettevõttele. Alates juulist on maksepuhkusel viibijate arv aga stabiilselt vähenenud. Detsembri lõpus oli maksepuhkusel 5 731 eraklienti, kellele oli kokku laenatud 203 miljonit eurot ja 1 436 ettevõtet laenude kogumahuga 513 miljonit eurot. „ Pangad pakuvad ka praegu oma klientidele võimalikult paindlikke lahendusi, et laenukohustuste täitmine ebastabiilsetes tingimustes ei osutuks probleemiks. Klientidele võimaldatakse nii erinevaid laenude restruktureerimisi kui maksepuhkusi. Majapidamiste ja ettevõtete finantsolukord on järjest paranenud, kuid Pangaliidu liikmespangad on valmis ka selle trendi pöördumiseks. Kui majanduse olukord peaks järsult halvenema ning maksepuhkuste vajajate arv kiiresti tõusma, on Eesti pangad valmis kiiresti uuesti rakendama turuüleseid reegleid maksepuhkuste andmisel,“ lisas Parik.
