Äsjasel ümarlaual tõdesid Eesti suuremate pankade analüütikud, et olukord nii maailmas, Euroopas kui Eestis on keeruline. Siiski arvati, et hinnatõus saadakse peagi kontrolli alla ja sellele peab järgnema uue kasvutsükli igakülgne soodustamine. Eesti suureks probleemiks on peamiste sihtturgude nõrk olukord ja esmaseks ülesandeks teenuste ekspordi kiire kasvatamine.
Keskustelu juhatati sisse maailmamajanduse olukorra analüüsiga. LHV majandusanalüütiku Heido Vitsuri sõnul mõjutab lisaks Euroopa Liidu, USA ja Hiina suhetele maailmamajandust palju see, kuidas käituvad BRICS bloki riigid. SEB analüütik Mihkel Nestor aga nentis, et paradoksaalselt on USA ja Hiina konflikti vaja, et Ukraina sõda läbi saaks – kui USA ei luba Hiinasse eksportida oma oskusteadmist ja uut tehnoloogiat, ei jõua see ka sõjatandrile.
Euroopa Liidu ja euroala osas leiti üksmeelselt, et olukord on segane ja kolm neljast analüütikust ei olnud kindlad, kas Euroopa Keskpank tõstab intresse veel või on tipp nüüdseks saavutatud. Lenno Uusküla Luminor pangast sõnas, et näeme Eestis alles nüüd, kuidas euroala majanduslangusse hakkab jõudma, sest suurtes majandustes mõjub intressitõus pikema viitajaga. Nestorit teeb aga ettevaatlikuks see, et ka meie peamiste ekspordipartnerite majandused on intressitõusudest keskmisest enam räsida saanud.
See, mis juhtub energiahindadega sel talvel, sõltub paljuski, nagu ikka, ilmast, ent ka riikide käitumisest. Uusküla sõnas, et mullu saavutasid energiahinnad tipu, sest riigid hakkasid teineteise eest gaasi ära ostma, sarnaselt koroonavaktsiinidega. Analüütikud leidsid, et ehkki energiahindade äkilist kasvu ei ole oodata, ei saa seda ka välistada. „Kui energiahinnad peaksid taas väga kõrgele tõusma, oleks see kõige negatiivsem stsenaarium üldse. See annaks tasapisi inflatsioonist taastuvale Euroopale tugeva löögi,“ ütles Tõnu Mertsina Swedbankist. Analüütikute hinnangul on Euroopa kohanemas, aga see ei ole lihtne. Vitsuri sõnul saab taastunud Euroopa olema väga erinev Euroopast enne üle-eelmist aastat. Mertsina tõi esile, et lisaks sõjale mõjutab Euroopat väga suur ambitsioon minna kiiresti üle rohelisemale majandusele.
Eesti osas leiti, et väga palju probleeme on sihtturgude madala nõudluse ja kõrgete sisendhindade tõttu töötleval tööstusel. Uusküla nentis, et ehkki tööstustoodangu maht on kahanenud, ei ole sama juhtunud hõivega. „Suur hulk inimesi ei tee midagi päevast päeva. Küsimus on, kaua neid inimesi veel palgal hoitakse. Kui suudame need inimesed uuesti mujal rakendada, siis sealt on meil kasvu oodata,“ rääkis Uusküla. Nestor lisas, et ettevõtetel on veel puhvrit, et töötajaid hoida, ja paljud ettevõtjad soovivad igal juhul vältida koroonakriisi vigu, kus kord koondatud töötajad tuli 3 kuud hiljem kolmandiku võrra suurema palga eest taas tööle võtta.
Analüütikud toonitasid, et Eesti peaks keskenduma teenuste ekspordi osakaalu kiirele kasvatamisele, et see kompenseeriks kaupade ekspordi kukkumist. Olulist rolli nähakse siin IT-sektoril. Nestori sõnul pakkusime enne IT-s rätsepalahendusi ja konkurentsieeliseks oli madal töötunni hind, nüüd aga on siia jõudnud suurte tehnoloogiafirmade arenduskeskused, kes suudavad oma toodet skaleerida ja töötunni hind ei ole enam peamine. Uusküla nentis samuti, et teenuste eksport on Eesti edulugu, millega paistame silma ka naabrite kõrval. Tema hinnangul on paari aasta küsimus, et teenuste eksport jõuaks järele kaupade ekspordi mahule. Vitsur aga toonitas, et võtmetähtsusega on haridussüsteem ja ei piisa vaid IT-valdkonna oskustest. „Me peame harima inimesi nii, et nad läheksid IT-sektorisse tööle ja oleksid loomisvõimelised. Meil on vaja hakata loovust õpetama alates lasteaiast,“ ütles ta.
Plaanitavate maksumuutuste osas leidsid analüütikud, et igasugune maksutõus tõstab ka hindu. „Oleme juba muutunud väga kalliks riigiks, oleme hinnatasemelt Euroopa keskmisele väga lähedal. Kui läheme sealt üle, siis meil ei lähe hästi,“ sõnas Vitsur. Uusküla lisas, et tegelema peaksime terve hulga inimestega majanduses, kes ei tasu üldse makse – näiteks kullerid. Ka leidsid analüütikud, et mõne sektori täiendav maksustamine või mis tahes erandlikud kasumimaksud lisavad ebakindlust ja peletavad Eestist eemale välisinvestoreid.
Eestis on oodata koondamisi ja töötuse mõningast kasvu. Samas uskusid analüütikud, et töötuse tase peaks jääma 7-8% juurde ja kui tööotsijad lisanduvad turule tasahaaval, leiavad nad kiiresti rakendust. Probleemsete laenude osakaal Eesti pankade laenuportfellis on endiselt rekordmadal ja selle väga suurt kasvu analüütikud ette ei näe. „Kui panna kõrvuti intress ja inflatsioon, siis praegused intressimäärad ei mõju nii negatiivselt kui veel hiljutine väga kiire hinnakasv. Hinnakasvu normaliseerumine leevendab majanduspilti oluliselt,“ võttis Mertsina kokku. „Me oleme koefitsient oma kaubanduspartnerite majanduskasvust. Tuleb kinnitada turvavööd ja vastu pidada,“ lisas Nestor ja Uusküla toonitas, et meie tulevik on teenuste valdkonnas. Kaubandus on tema hinnangul veel aastateks takistatud, sest oleme sattunud ääremaale. Vitsur aga lisas, et ei saa loota vaid välisnõudluse taastumisele. „Meil on palju tegemata kodutööd. Meie bürokraatias on liiga palju tõkkeid, mis takistavad majandust. Ettevõtted ootavad liiga kaua tegevuslube. Eestis saab kõike takistada NIMBY (mitte minu tagaaias) fenomeniga. Peame looma ettevõtjale taastumiseks ja arenguks stabiilse keskkonna,“ ütles Vitsur.
