Pankade makroanalüütikud on 2022. aasta suhtes optimistlikud ja nendivad, et raskest ajast räägime enamiku sektorite jaoks tänaseks pigem minevikuvormis. Üksmeelselt oodatakse Eestile tänavu 3-4%-list majanduskasvu. Aasta kokkuvõttes peaks taanduma ka hinnatõus ning taltuma energia- ja kütusehindade kõikumine. Kinnisvarakrahhi analüütikud ei oota, ehkki keskmine ruutmeetri hind nihkub alanud aastal tasapisi keskmise palga kasvu eest ära.
SEB panga majandusanalüütiku Mihkel Nestori hinnangul oleme umbkaudu tagasi 2018.-2019. aasta reaalsuses ja mõned tumedamad pealkirjad meedias käivad asjaga kaasas. LHV analüütik Kristo Aab leidis, et isegi kui majanduskasvu tempo kukub 2 korda, tuleb meeles pidada, et on tegu ikka väga korraliku ja kiire kasvuga.
Samas nentis Swedbanki makroanalüütik Tõnu Mertsina, et riske on majandusse lisandunud – energiahinnad on kõrgele tõusnud, tööjõukulu ja palgasurve on ettevõtete jaoks murettekitavad ning keeruline on ka geopoliitiline olukord. Just Vene-Ukraina kriisi nähakse ka peamise nafta ning maagaasi hinna mõjutajana alanud aastal. Nestor leidis, et ehkki meeletu energiahindade volatiilsus taandub, jäävad hinnatasemed paraku varasemast kõrgemale. „Selliseid ennustusi ei tee täna keegi, et energiahinnad taanduksid kriisieelsele tasemele,“ sõnas ta.
Analüütikud arvavad üksmeelselt, et inflatsioonisurve aasta jooksul tõenäoliselt alaneb. Aab leidis, et hinnatõusu mõjutab teisel poolaastal palju see, kui edukad on töötajate palgaläbirääkimised aasta algul. „Kõrget palgatõusu minnakse küsima igal pool. Suurenenud tööjõukulud toidavad aga üsna otseselt näiteks teenuste hindasid ja võivad muuta inflatsiooni tänasest laiapõhjalisemaks. Kui äkilisele hinnatõusule reageerida sama hoogsalt ka palkade kergitamisega, võib tekkida spiraaliefekt, mis ei lase inflatsioonil vaibuda,“ rääkis ta.
Ettevaatlikult oodatakse inflatsioonilises keskkonnas suurte keskpankade poolt senisest konsvervatiivsemat rahapoliitikat, ehkki sel ei peaks veel tänavu olema olulist mõju EURIBORile, mis on ilmselt ka aasta lõpus nullilähedasel tasemel. „Euroopa keskpank tõstis intresse viimati 2011. aastal. See oleks maailmamuutev, kui need päriselt tõusma hakkaksid. Midagi sellist pole keskpank seni ka öelnud. Ootus kasvuks on turgudel siiski olemas,“ rääkis Nestor, lisades, et turgude hinnangul tõuseb 3 kuu EURIBOR aasta lõpuks 0,1%ni ja keskmise Eesti 100 000 eurose kodulaenu juures tähendaks see aastas lisakulu 5 eurot. Siiski leiavad analüütikud, et praeguses keskkonnas peaks Euroopa keskpank otsima igati võimalusi intressitasemete kergitamiseks, sest see oleks oluline samm tervema majanduskeskkonna suunas.
Eesti majanduselt oodatakse suures pildis tugevat aastat, ent püsiv palgasurve ja pandeemia järelmõjud teevad olukorra mõnede sektorite jaoks siiski jätkuvalt keeruliseks. Analüütikud ootavad 3-4%-list majanduskasvu ja tugevat palgakasvu. Viimasel ajal palju kõneainet pakkunud kinnisvaraturu osas ei näe analüütikud suuremaks mureks põhjust. Aabi sõnul on turul suur nõudlus ja pakkumist vähe, mistõttu libises keskmine ruutmeetri hind 2021. aasta lõpul palgakasvul eest ära. Nestor tõi ühe murekohana esile, et esmaseid kinnisvara ostjaid saab paari aasta pärast olema 40% võrra vähem. Samas nenditi, et sagenemas on teise ja kolmanda kodu ostmised ning pooled kinnisvaratehingutest tehakse endiselt ilma pangalaenuta. Mertsina sõnas, et ehkki netopalga ja ruutmeetri hinna suhe halveneb vaikselt, ei jõua see kaugeltki selle tasemeni, mis ta oli 2005.-2006. aastal „Eluase on praegu inimeste jaoks palju taskukohasem kui 15 aastat tagasi. Ka kogupalk on viimase viie aastaga kasvanud kiiremini kui pankade laenuportfell. See näitab, et majanduses on veel üsna palju raha, et laenu juurde võtta ja eluaset osta,“ rääkis ta.
Analüütikud ootavad ka täna börsile uute tulijate lisandumist ja leiavad, meie pisikese kapitalituru arengu mõttes on see väga positiivne, pakkudes ka kohalikele investoritele uusi võimalusi koduse majanduse kasvu raha paigutada.
