Septembris püsis oli nii ettevõtete kui kodumajapidamiste laenunõudlus tugeval tasemel – kodumajapidamised võtsid uusi laene 191,6 miljoni ulatuses ning ettevõtted 337,2 miljoni ulatuses. Pankade laenuportfelli kvaliteet paranes veelgi: enam kui 60 päeva võlgu olevate laenajate osakaal laenuportfellis on juba kuid rekordmadalal tasemel, ent kahaneb jätkuvalt kuust kuusse. Pankadele teevad endiselt muret erinevad telefonipettused, mille ohvriks langenud kliendid kaotasid septembris ligemale 900 000 eurot.
Kodumajapidamiste laenuportfelli maht jõuab peagi 10 miljardi euroni, olles aastaga kasvanud umbkaudu 300 miljoni euro võrra. Ettevõtted on laene võtnud kokku 7,8 miljardi euro ulatuses. Ettevõtete laenumaht on aastaga kasvanud pea 200 miljoni euro võrra. Nii perede kui ettevõtete seas kahanes septembris märkimisväärselt enam kui 2 kuud laenu tasumisega hädas olijate laenumaht, mis eraisikute puhul jõudis esmakordselt alla 18 miljoni euro. See kahanes kuu aja tagusega võrreldes kolmandiku võrra ning aasta algusega võrreldes koguni kolm korda. Ettevõtete probleemne laenuportfell on kahanenud pea 30 miljoni euroni, mida on neljandiku võrra vähem kui aasta alguses.
Eesti pankades on kokku 306 282 ettevõtte kontot ja 1 959 165 eraisiku kontot. Kolmanda kvartali jooksul avas uue konto ligemale 40 000 eraisikut ja veidi enam kui 7 000 ettevõtet. Ainult 449 eraisikule ja 458 ettevõttele ei olnud pangad kolmandas kvartalis nõus kontot avama.
Pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärmi sõnul on aeg, kus pangad puhastasid oma kliendiportfelle, olid sunnitud kliendiandmete puudulikkuse või läbipaistmatuse tõttu kliendikontosid sulgema või nende avamisest keelduma, mööda saanud. „Tänaseks on kliendid mõistnud, miks pank esitab neile varasemast enam ja täpsemaid küsimusi rahavoogude ja vara päritolu kohta ning protsess on sujuv. Selle tõestuseks on ka info alla 1000 avamata jäänud konto ligemale 50 000 uue konto kohta,“ sõnas Talihärm.
Klientide finantsseisule avaldab endiselt olulist mõju septembris laekunud II penisonisamba säästud. „Kolmandik pensionisambast laekunud rahast läks kohe ostude tegemiseks või võeti sularahas välja. Umbkaudu 10% rahast kasutati võlgnevuste tasumiseks või laenude ja liisingute ennetähtaegseks tagastamiseks, 5-6% liikus hoiustele. Uuteks investeeringuteks või laenu ja liisingu sissemakseks kasutati alla 1% pensionifondidest laekunud rahast,“ nentis Talihärm ja sõnas, et reaalsuses vähendas pensionireform oluliselt Eesti rahva sääste, mitte ei suunanud inimesi investeerima. Siiski teeb teisalt rõõmu äsja aset leidnud Enefit Greeni börsile tulek, kus Eesti roheenergia ettevõtte aktsiaid märkis umbkaudu 60 000 erainvestorit, mis on seni absoluutne rekord,“ lisas ta.
Jätkuvalt teevad pankadele muret erinevat laadi pettused, mille ohvriks kliendid langevad. Septembrikuus ületas „kõne pangast“ liiki pettuste tulemusena kaotatud rahasumma investeerimispettuste ohvriks sattunute oma. „Politsei andmetel kaotas septembris raha 102 inimest, reageerides kõnele, kus helistaja esitles end kui pangatöötajat, kel on vaja logida kliendi kontole. Kokku jäädi ilma enam kui poolest miljonist eurost. Rõhutan, et pangatöötaja ei küsi mitte kunagi kliendilt telefonitsi tema interneti- või mobiilipanka logimiseks vajalikke andmeid,“ rääkis Talihärm. Investeerimispettuse ohvriks langes septembris 32 inimest ja kahjusumma ületas 350 000 eurot.
