Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta märtsis 37 miljoni euroga miinuses. Möödunud aasta märtsiga võrreldes kasvasid kõik jooksevkonto komponendid, kõige rohkem kaupade ja teenuste eksport ning import.
Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 5 miljonit eurot, mida on 10 miljoni euro võrra vähem kui aasta tagasi. Kaubavahetuse kasv oli märgatav: kaubaeksport kasvas 10% ja import 12%, mistõttu kaupade konto puudujääk suurenes 15 miljoni euro võrra ja ulatus 90 miljoni euroni. Teenuste konto ülejääk oli 96 miljonit eurot, mis on 10 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem. Suurenes nii teenuste eksport kui ka import – eksport kasvas 12%, import 13%. Esmase ja teisese tulu konto netoväljavool jäi aastatagusele tasemele ja oli kokku 42 miljonit eurot.
Märtsis oli jooksev- ja kapitalikonto kokku 20 miljoni euro suuruses puudujäägis ehk Eesti majandus oli muu maailma suhtes netolaenuvõtja.
1 Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku kombineeritud algallikate süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilanssi. Vaata maksebilansi kiirhinnangu koostamise põhimõtteid täpsemalt siit.
Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2017. aasta esimese kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 8. juunil 2017.
