Eesti tööturg taastus 2021. aasta teises pooles ja 2022. aasta alguses hoogsalt koroonaviiruse kriisist. Suvekuudel hõive kasv kiirenes ja sügisel kehtestatud piirangud viiruse leviku tõkestamiseks ei toonud kaasa suuremat tagasilööki hõives. Ettevõtete ootused hõive arengu suhtes ja tunnetatud tööjõupuudus jõudsid kriisieelsele tasemele. Tagasilöögid nii majanduses kui ka tööturul seoses Venemaa sõjaga Ukrainas tabasid Eestit seega majandustsükli kõrgfaasi lähedal.
2021. aasta teises pooles kahanes tööpuudus nii tänu hõive taastumisele kui ka seetõttu, et tööjõus osalemise määr alanes mõnevõrra. Tööturu taastumisest hoolimata ületas töötute arv kriisieelset taset, kuid samal ajal tugevnes küsitlusandmete põhjal tööjõupuudus. See näitab, et vabad töökohad eeldasid teistsugust kvalifikatsiooni, kui oli vabal tööjõul pakkuda. Seda vastuolu selgitab vähemalt osaliselt koroonaeelse ajaga võrreldes viiendiku võrra väiksem töökohtade arv majutuse ja toitlustuse valdkonnas, mida viirusekriis tabas kõige tugevamalt.
Välismaal töötavate Eesti elanike arv kahanes tänu paranenud võimalustele Eestis tasuvat tööd leida. Peale selle värbasid ettevõtted töötajaid juurde väljastpoolt Eestit. Eestis lühiajaliselt töötavate välismaalaste hulk ületas 2022. aasta alguses kriisieelset taset, töötlevas tööstuses oli neid juba enamgi kui enne kriisi.
Ukraina sõjapõgenike vastuvõtt mõjutab oluliselt Eestis töötavate inimeste arvu. Valitsus otsustas pikendada enne sõda Eestis töötanud Ukraina kodanike töötamise õigust, samas on osa neist Eestist lahkunud oma riiki kaitsma. Praeguseks on Eesti vastu võtnud pea 30 000 sõjapõgenikku, kellest ligikaudu kaks kolmandikku on täisealised ja kellest omakorda eeldatavasti ligi 10 000 jõuab tööturule. Lühemas perspektiivis toob see kaasa tööotsijate arvu suurenemise, pikas vaates võib aga eeldada, et tööturg kohaneb ja ettevõtted loovad töökohti juurde.
2021. aasta teises pooles suurenes palgasurve, kuna töötajaid juurde värvata soovinud ettevõtete osakaal oli suur ja uutele töökohtadele nappis sobivaid kandidaate. Palgakasv oli kiirem erasektoris ja eriti nendel tegevusaladel, kus see koroonakriisi ajal rohkem aeglustus. Hoolimata sellest, et palgad kasvasid hoogsalt, oli tootlikkuse kasv siiski kiirem. Tootlikkuse kasvu on viimase 16 aasta jooksul toetanud majanduse struktuuri muutumine: hõive on kasvanud suurema tootlikkusega tegevusaladel, näiteks infos ja sides, ning vähenenud väiksema tootlikkusega valdkondades, näiteks põllumajanduses ning tekstiili- ja rõivatootmises. Neljandas kvartalis hoogustunud inflatsiooni tõttu keskmise palga ostujõud aga kahanes, sest hinnatõus ei kiirendanud palgakasvu. Edaspidi on küll olemas hinna-palgatõusu spiraali tekkimise oht, kuid seda vähendavad nõrgem majanduskeskkond ja suurenev vaba tööjõu hulk.
