Ebakindlusel on inimeste säästmisotsustes oluline roll. Eesti majanduse käekäiku varjutab endiselt mitme ülemaailmse probleemi lahendamise venimisega seotud ebakindlus.
Suurte majanduspiirkondade kaubandustariifide „lahingud“, pikaleveninud Brexit, Saksamaa autotööstuse probleemid või Itaalia ja Prantsusmaa raskused – paljud neist ei mõjuta Eestit niivõrd otseselt, kuivõrd üldise nõudluse, meelsuse ja kindlustunde halvenemise kaudu. Ebakindlas keskkonnas ei julgeta tavapärast tarbimis- ja investeerimismustrit jätkata, vaid hakatakse võimalike probleemide ennetamiseks senisest enam säästma. Suurenenud ebakindlus toob seega kaasa täiendava kokkuhoiu ehk ettevaatuspõhise säästmise.
Eesti eksport on ebakindlas keskkonnas seni hästi vastu pidanud. Maksebilansistatistika kohaselt kasvas Eesti kaupade ja teenuste eksport kolmandas kvartalis jooksevhindades aastaga 7,2%. Tugevalt kasvas nii kaupade väljavedu (7,5%) kui ka teenuste eksport (6,5%). See oli oluliselt suurem teise kvartali kasvunumbrist (siis kasvas Eesti eksport 4,5%) ning ületas jõuliselt ka välisnõudluse kasvu. Siiski olid sellise hoogsa kasvu taga mitmed ühekordsed tegurid, nt erakordselt hea põllumajandussaak, ning lähikuudel näeme märksa tagasihoidlikumaid numbreid. Eesti ekspordi edasise kasvu jätkumise ootused on juba üsna pessimistlikuks muutunud.
Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk suurenes kolmandas kvartalis 2,8%ni SKPst. Maksebilansi jooksevkonto seisu mõjutasid kolmandas kvartalis positiivselt nii ekspordikasvu kiirenemine kui ka impordikasvu aeglustumine. Eesti kaupade ja teenuste import kasvas kolmandas kvartalis aastaga 4,7% (teises kvartalis oli kasv 6,3%). Jooksevkonto suurenenud ülejääk tähendab seda, et välismaalt saadud tulu oli kuludest suurem. Varasemaga võrreldes säästeti enam ning Eestist tehti välismaale rohkem investeeringuid kui välisriikidest Eestisse. Süveneva ebakindluse tingimustes on inimesed ettevaatlikud ja otsivad kaitset riskide eest, mis võivad tulevasi tarbimisvõimalusi oluliselt halvendada.
