Eesti ettevõtete ja majapidamiste ligipääs pangalaenudele on valdavalt hea. Seda tõestavad nii Euroopa keskmisest tunduvalt kiirem laenukasv kui ka küsitlusandmed. Ettevõtete hinnang laenukeskkonnale paranes möödunud aasta lõpus märkimisväärselt. Tõenäoliselt võib paranemist seostada eelkõige intressimäärade langetamise, aga ka majanduslanguse peatumisega. Hinnang on paranenud kõigi tegevusalade puhul, kuid eriti kinnisvarasektoris. Ehkki laenuintressimäärad on Eestis rahvusvahelises võrdluses kõrged, on Eesti ettevõtete hinnang rahastamisvõimalustele sarnane Euroopa keskmisega.
Pankade hea kapitaliseeritus, kasumiteenimise võime ning hoiustel põhinev stabiilne ja soodne rahastamine toetavad Eestis pankade laenupakkumist. Kuigi pangati see erineb, on pangandussektoris kokku rohkem hoiuseid kui laene. Üle poole hoiustest on nõudmiseni hoiused, mis on pankade jaoks olnud stabiilne ja odav ressurss. See on võimaldanud pankadel kasvatada laenuportfelli ja hoida kõrget kasumlikkust. Intressimäärade alanedes suureneb väiksemate pankade turujõud, sest nemad rahastavad oma tegevust võrreldes suuremate pankadega rohkem tähtajalistest hoiustest. Tähtajaliste hoiuste intressimäärad langevad aga rohkem kui nõudmiseni hoiuste omad, mis on juba nullilähedased.
Küsitlusandmete põhjal on Eesti ettevõtete jaoks juba aastaid probleemina esile tõusnud sobiva laenutagatise leidmine. Sama murega seisavad silmitsi ka Läti ja Leedu firmad, sest Balti riikide ettevõtted on Euroopa mastaabis keskmisest väiksemad. Kõigis kolmes Balti riigis tegutsevate pangagruppide lähenemine on ka riigiti sarnane selles suhtes, kas ja mis liiki tagatist nad nõuavad ning kui suures mahus peavad laenud tagatud olema. Eriti raske võib olla pangale sobivat tagatist leida alustavatel ja maapiirkonnas asuvatel ettevõtetel. Samas näitab analüüs, et väljapoole Harjumaad antud laenude maht suhtena ettevõtete arvu või lisandväärusesse ei ole väiksem kui Harjumaale väljastatud laenude maht. Kuna Eestis tegutsevad pangad on rahvusvahelises võrdluses väikesed, võib olla keeruline saada rahastust ka väga suurtel projektidel ja ettevõtetel, aga see probleem on suuresti lahendatud laenudega välismaalt ja sündikaatlaenudega. Sündikaatlaen tähendab, et laenupakkumise panevad ühiselt kokku mitmed pangad.
Euroopa Keskpank on alates eelmise aasta juunist viiel korral alandanud keskpanga intressimäärasid ning see on kiiresti mõjunud just Eestis, kus on laialdaselt kasutusel ujuva intressimääraga laenulepingud. Keskpanga intressilangetused on vähendanud siin nii uute kui ka varem võetud laenude intressimäärasid. Finantsturuosalised ootavad 2025. aasta jooksul laenuintresside edasist alanemist ja euribori jäämist lähiaastatel 2-2,5% vahele. Intressimäärade langetamise mõju jõuab Eesti laenuvõtjateni vastukaaluks varasemale järsule tõusule kiiremini kui enamikes teistes euroala riikides, kus on rohkem levinud pikemalt fikseeritud intressiga laenulepingud. Alanenud on ka tähtajaliste hoiuste intressimäärad, kuid endiselt on need Eestis ühed kõrgemad euroalal.
Konkurentsisurvel on keskmine eluasemelaenude intressimarginaal viimastel aastatel alanenud, aga ettevõtete oma mitte. Ka pankade endi sõnul on konkurentsisurve eluasemelaenude puhul olnud märkimisväärselt tugevam kui ettevõtete laenude puhul. Keeruline majandusolukord ja varasemast kõrgema krediidiriskiga laenude väljastamine aitab mõnevõrra selgitada, miks ettevõtete laenude marginaalid pole alanenud. Rahvusvahelises võrdluses keskmisest kõrgemad intressimäärad on probleem eksportivatele ettevõtetele, kellel tuleb välisturgudel võistelda firmadega, kes võivad rahastamiskulude mõttes olla eelisseisundis.
Era- ja riskikapitalifondid toetavad omakapitali pakkumise kaudu märkimisväärselt alustavate ettevõtete arengut. Kuigi pangandusvälise finantsvahenduse roll Eesti majanduse rahastamises on endiselt pigem väike, on tegu olulise rahastuskanaliga väikestele ja alustavatele või kasvufaasis olevatele ettevõtmistele. Neile pole pangalaen tihti sobiv või kättesaadav rahastamisviis, sest pangal pole piisavalt andmeid selle kohta, kuidas on ettevõte varem oma laenukohustusi täitnud ning probleeme võib olla ka piisava tagatise leidmise või omakapitaliga. Pangandusväline finantsvahendus aitab seda lünka täita. Eesti paistab rahvusvahelises võrdluses silma nii siinsete riski- ja erakapitalifondide tubli tegevusega kui ka sellega, et Eesti iduettevõtetesse jõuab väljastpoolt Eestit palju investeeringuid.
Kuna Eestis on laenamine rahvusvahelises võrdluses pigem kallis, tasuks Eesti Panga hinnangul kaaluda kodulaenuturul konkurentsi soodustamiseks kõiki ettepanekuid, mida mullu veebruaris Eesti Pank ja Finantsinspektsioon tegid. Ettepanekute pakett muudaks inimeste jaoks kodulaenu üleviimise ühest pangast teise panka kiiremaks, lihtsamaks ja soodsamaks. See suurendaks konkurentsi, võimaldaks ambitsioonikamatel pankadel kiiremini kasvada ja alandaks intressikulusid.
