Eesti SKP langes mullu neljandas kvartalis aastatagusega võrreldes 1,2%. Kasvu pidurdasid piirangutest mõjutatud harud, nagu majutus, toitlustus ja meelelahutus. Samuti vähendas SKP kasvu põllumajandus, mille käekäik ongi hüplik. Samas mitmel harul, nagu IT või finantssektor, läks küllaltki hästi.
Teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes oli Eestis jaemüük aasta lõpus palju tugevam. See iseloomustab piirangute leebust: siseturule suunatud sektori käekäik sõltub suuresti meie enda piirangutest. Samuti on ettevõtete ootused muutunud optimistlikumaks kui mujal Euroopas. Teisalt on eksportiva sektori toodang arenenud sarnaselt teiste Euroopa Liidu riikidega – eksportiva sektori käekäik sõltub rohkem teiste riikide piirangutest.
Eksportiva sektori puhul on märkimisväärne, et ettevõtete käive osutas neljandas kvartalis palju paremale olukorrale kui toodangu kasv. Kaupade eksport kasvas neljandas kvartalis rohkem kui 14%. Samas jätkus töötleva tööstuse lisandväärtuse langus. Ettevõtted müüsid pigem ladusid tühjaks, kui suurendasid tootmist. Ettevõtete küsitlused näitavad, et tööjõu ja seadmete puudus piirasid tootmist varasemast rohkem. Ebakindlates oludes võidi vähendada varude mahtu ka teadlikult, et varude all kinni olev raha käibele saada.
Mobiilpositsioneerimise andmed näitavad, et elu naasmine tavapärasesse rütmi jätkus oktoobris ja novembris vaatamata nakatumise kasvule. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega näib meil olevat vähem inimesi, kes on jäänud kaugtööle või töölt eemale. Detsembris piirangud süvenesid ja siis suurenes uuesti töölt eemal olevate inimeste osakaal, kuid uue aasta alguses vähenes see uuesti. Teistes Euroopa Liidu riikides pole inimesed nii kiiresti tööle naasnud.
Kuigi piirangute mõju majandusele oli neljandas kvartali tagasihoidlik, ei tasu unustada, et tõsisemad piirangud hakkasidki kehtima alles detsembris ja seetõttu ei saanud nende mõju SKPle kuigi suur olla. Piirangutest on mõjutatud eeskätt madala palga ja väiksema tootlikkusega harud, mistõttu on piirangute nähtav majanduslik mõju palju väiksem kui sotsiaalne mõju. Piirangutest mõjutatud inimesi on proportsionaalselt rohkem, kui on nende jalajälg majanduses.
