Üleilmse majandusaktiivsuse nõrgenemine, protektsionismi levik, üldine ebakindlus ja mitme Eesti jaoks tähtsa kaubanduspartneri nõudluse kasvu takerdumine ohustasid esimeses kvartalis tõsiselt Eesti ekspordi väljavaateid. Eesti kaupade ekspordi kasv aeglustus jooksevhindades 4,6%ni ja teenuste ekspordi kasv pea olematu 0,3%ni. Eksporditulude kasvukiiruse aeglustumine pole siiski kaasa toonud välistasakaalu märkimisväärset halvenemist.
Nõudlus Eesti ekspordi järele vähenes esimeses kvartalis Rootsis, Soomes, Lätis, Taanis ja veel mitmes riigis. Lisaks langes kaubandussõdade tagajärjel esimeses kvartalis ka Hiina impordinõudlus ning aeglustus oluliselt Ameerika Ühendriikide impordinõudluse kasv. Ebaselgus Brexiti ümber tekitas esimeses kvartalis Suurbritannias küll varude kasvatamise ühekordse efekti, kuid kestev ebakindlus ei soosi ka seal pikaajaliste tarneahelate väljakujunemist.
Välisnõudluse väiksema kasvu mõjul aeglustus esimeses kvartalis ka Eesti kaupade ja teenuste ekspordi kasv, mis jäi siiski suhteliselt tugevaks. Kui 2018. aasta viimases kvartalis kasvas Eesti eksport jooksevhindades 7,8% ja püsivhindades 5,9%, siis selle aasta esimeses kvartalis suurenes Eesti kaupade ja teenuste väljavedu jooksevhindades 4,9% ja püsivhindades 4,6%. Teenuste ekspordi kasv jooksevhindades oli vaid 0,3%. Pidurdumise põhjustas peamiselt töötlemisteenuste ja raudtee kaubaveo teenuste vähenemine. Kaupade väljavedu püsis samal ajal tugev – jooksevhindades oli kasv 4,6%. Kasvu taga oli eeskätt puidu ja puittoodete, masinate ja mehaaniliste seadmete ning mööblitoodete suurem väljavedu.
Eesti eksporditulude kasvukiiruse aeglustumine pole kaasa toonud välistasakaalu märkimisväärset halvenemist. Eesti maksebilansi jooksevkonto jäi esimeses kvartalis endiselt mõõdukasse ülejääki, kuigi ülejääk vähenes eelmise aasta 1,9%lt 1,1%ni sisemajanduse kogutoodangust. Ekspordi aeglustumist tasakaalustas vähem kasvanud impordinõudlus, mistõttu kapitalikaupade impordi kasv kahanes ekspordiga võrreldes veelgi enam.
