Elukalliduse tõus, kerkivad intressimäärad ja majanduse ebakindel väljavaade on kahandanud inimeste võimet ja soovi laenuga eluaset soetada. Nõudlus eluasemeturul hakkas vähenema juba 2022. aasta kolmandas kvartalis. Selle aasta esimesel neljal kuul andsid pangad uusi kinnisvaratagatisega eluasemelaene välja 22% vähem kui aasta tagasi. Seega jäi uute laenude arv pandeemiaeelse ehk 2018.─2019. aasta taseme lähedale. Seejuures on uute eluasemelaenude maht tänavu esimeses kvartalis kahanenud suhteliselt rohkem kui eluasemetehingute koguväärtus, mis viitab sellele, et rohkem tehinguid on rahastatud omavahenditega.
Eluasemelaenuturu praegune rahulikum kasvutempo on majanduse ja kinnisvaraturu pikaajalise arengu seisukohast parem. Vahepealsed aastad olid eluaseme- ja laenuturul erakordselt aktiivsed. Nõudlust paisutasid sissetulekute kiire kasv, pandeemia ajal kogunenud säästud, pensioni teise samba väljamaksed ja ka madalad intressimäärad. Pakkumist ületava nõudluse tõttu kasvasid eluasemehinnad kiiresti, 2022. aasta kokkuvõttes tunduvalt hoogsamalt kui sissetulekud. See tähendab aga, et kinnisvara soetamine on jõukohane väiksemale hulgale inimestele. Samuti tuleb kallima kinnisvara soetamiseks võtta suurem laen, mis teeb laenuvõtjad töökoha või sissetulekute kaotuse suhtes haavatavamaks.
Euribori tõustes on uute eluasemelaenude intressimarginaalid langenud. Baasintressimäärade kiire kasvu mõjul on eluasemelaenude intressimäärad lühikese aja jooksul märgatavalt tõusnud. Kui veel aasta tagasi anti uusi kinnisvaratagatisega eluasemelaene välja keskmise intressimääraga 1,9%, siis selle aasta aprillis ulatus keskmine intressimäär juba peaaegu 5,1% tasemele. Pankade võime laene väljastada on aga hea ja mitmed pangad soovivad edaspidigi kiiresti kasvada. Kuna kahaneva nõudluse tõttu konkureeritakse varasemast väiksema arvu klientide pärast, siis on intressimarginaalid langenud. Muu hulgas on mitu panka viimastel kuudel turule tulnud sooduspakkumistega, mis lubavad eluasemelaenudele laenuperioodi alguses keskmisest soodsamat intressimäära.
Majanduse väljavaate selginedes ja intressimäärade stabiliseerudes võib oodata laenunõudluse mõningast suurenemist. Eesti Panga märtsiprognoosi järgi majanduslangus suurt tööpuuduse kasvu kaasa ei too ja ka palgakasv püsib lähiaastail küllaltki kiire. Kuna töökohtade säilides kinnisvara müügisurvet ei ole, siis pole ka kinnisvarahinna järsku langust oodata. Kinnisvara hinnakasvu aeglustumine muudab selle aga palgakasvu jätkudes inimeste jaoks tasapisi taskukohasemaks. Kui majandusarenguga seotud ebakindlus hajub ja intressimäärad stabiliseeruvad, suurenevad tõenäoliselt ka laenunõudlus ja -kasv. Intressimäärade varasemast kõrgema taseme tõttu jätkub see aga tõenäoliselt mõõdukamas tempos kui varasematel aastatel. Samas tuleb arvestada, et majandusprognoosiga seotud ebakindlus on sõja ja geopoliitiliste pingete tõttu praegu suur.
