Eesti hinnakasv on püsinud euroala keskmisest kiirem peamiselt energiahindade ja toiduainete kallinemise tõttu. Statistikaameti teatel tõusid Eesti tarbijahinnad jaanuaris aastavõrdluses 11,3 protsenti. Euroala riikide keskmine hinnakasv ulatus samal ajal hinnanguliselt 5,1 protsendini.
Valitsuse seatud hinnalagi kodumajapidamiste osadele energiahindadele pidurdas hinnakasvu jaanuaris ja pidurdab ka lähikuudel. Samal ajal on nafta hind maailmaturul kiiresti tõusnud, andes tarbijakorvi kallinemisele täiendavat hoogu.
Toiduained kallinesid jaanuaris 8 protsenti. Tõusnud on kogu toidukorvi maksumus, kuid enim on kallinenud piimatoodete, kohvi ning teravilja- ja jahutoodete hinnad. Toiduainete hinnad on kallinenud mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. Euroala keskmine toiduainete hinnakasv oli 3,6 protsenti.
Kiire hinnatõus kärbib majanduskasvu. Eesti majanduse olukord on küllaltki hea, taastumine kriisi madalseisust on olnud kiirem kui enamikus teistes euroala riikides. Toodangu maht on kasvanud hoogsalt ning tootmisressursside hõivatus majanduses on kõrge. See kajastub ka tööjõuturul väikese tööpuuduse ja hoogsa palgakasvu näol. Selle aasta esimesel poolel ületab hinnatõus palgakasvu, mis kahandab ostujõudu ja piirab tarbimise kasvu. Hinnasurve ja selle majanduskasvu pärssiva mõju leevenemist on oodata aasta teises pooles.
