Ettevõtete omakapitali kasv 2018. aasta esimese kolme kvartali jooksul aeglustus. Omakapitali aastakasv ulatus kolmanda kvartali lõpuks ligikaudu 4%ni, mis oli pisut väiksem kui ettevõtete võla kasv. Omakapitali kasvu on tõenäoliselt pidurdanud aeglasem kasumikasv, suuremad dividendimaksed ja uute välismaiste otseinvesteeringute vähesus.
Arvestades, et varasema ligi kaheksa aasta jooksul on Eesti ettevõtete omakapital kasvanud võlakapitalist valdavalt kiiremini, pole võla mõõdukas ennakkasv ehk finantsvõimenduse suurenemine vähemalt lühiajaliselt probleem. Edasist omakapitali muutust mõjutab enim ilmselt ettevõtete kasumi kasv, mis omakorda sõltub majandusarengust ja ettevõtete võimest oma kulusid kontrolli all hoida.
Ettevõtete võla kasv oli endiselt märgatavalt aeglasem kui majanduskasv, 2018. aasta kolmandas kvartalis 5,6%. Teise kvartaliga võrreldes oli kasv pisut väiksem – see tulenes peamiselt varem välismaal väljastatud võlakirjade lunastamisest, aga pisut rauges ka Eestist tegutsevatest pankadest ja valdusfirmadest laenamine. Eesti Panga detsembriprognoosi järgi kasvab ettevõtete võlg lähiaastatel keskmiselt 6% aastas.
Majapidamiste rahaline olukord paranes ka 2018. aasta kolmandas kvartalis, st nende säästud kasvasid kiiremini kui võlakohustused. Majapidamiste hoiuste maht suurenes mullu kolmandas kvartalis aastaga 10%. Veelgi tempokamalt kasvas majapidamiste muu finantsvara, nagu sularaha, väärtpaberid ja investeerimisfondide osakud. Lisaks suurenes pensionifondidesse kogutud vara. Suurem osa maailma ja Eesti väärpaberiturgude langusest jäi päris aasta lõppu ning Eesti majapidamiste sääste see kolmandas kvartalis veel märkimisväärselt ei mõjutanud. Majapidamiste võlakohustused kasvasid natuke alla 7% ehk umbes samas tempos kui sissetulekud. Kõige rohkem võeti laenu endiselt pankadest; muudelt laenupakkujatelt võetud laenude kasv oli aeglasem.
