Eesti Panga täna avaldatud finantskonto statistika näitab, et Eesti ettevõtete võla kasv on tänavu veidi kiirenenud. 2019. aasta esimesel poolel investeerisid ettevõtted rohkem kui varasematel aastatel, mistõttu laenasid nad investeeringute rahastamiseks tempokamalt. Sellegipoolest jäi ettevõtete võla 4protsendine aastakasv teises kvartalis märgatavalt väiksemaks kui majanduse nominaalkasv.
Ettevõtted laenavad peamiselt Eestis tegutsevatest pankadest – neist võetud laenud ja liisingud kasvasid aasta esimesel poolel mullusega võrreldes 5 protsenti ehk kiiremini kui välismaalt või emaettevõtete kaudu kaasatud võlakohustused (vastavalt 4 protsenti ja 1 protsent). Kokku ulatusid ettevõtete võlakohustused teise kvartali lõpus 19,8 miljardi euroni. Varasemate aastatega võrreldes on aga pangalaenude kasvutempo pigem aeglustunud, mis võib kajastada kohati pisut karmistunud laenutingimusi ja tõusnud intressimarginaale. Välismaalt võetud võlakohustuste maht on hakanud 2019. aastal pärast mitmeaastast paigalseisu uuesti kasvama.
Kuna ettevõtete kasumikasv on aeglustunud, siis kasvab ka ettevõtete omakapital aeglasemas tempos. Omakapitali kogumaht oli tänavu teise kvartali lõpu seisuga aastatagusest mahust 1,4 protsenti väiksem seetõttu, et eelmise aasta lõpus toimus varade väärtuse ühekordne allahindlus.
Majapidamised võtavad endiselt hoogsalt laenu. Sissetulekute kiire kasvu ja suure kindlustunde toel oli laenunõudlus aasta esimesel poolel ikka veel tugev. Võlakohustused suurenesid mullusega võrreldes üle 7 protsendi ehk sama palju kui sissetulekud. Majapidamiste võla kogumaht oli teise kvartali lõpus üle 10 miljardi euro. Valdava osa kasvust moodustasid pankadest võetud eluasemelaenud ja autoliising. Muudelt laenupakkujatelt võetud laenud, mis on ligikaudu 6 protsenti majapidamiste koguvõlast, kasvasid veidi aeglasemalt. Majapidamiste kiire laenukasvuga seotud riske aitab leevendada sissetulekute ja säästude suurenemine. Säästud kasvavad endiselt võlakohustustest kiiremini. Muu hulgas suurenes majapidamiste hoiuste maht aastaga 10 protsenti, 8,3 miljardi euroni.
